PUUST JA PUNASEKS | Mis on võlakirjad ning miks on need taas muutumas atraktiivsemaks investeerimisvalikuks?
(19)
Eelmine aasta oli võlakirjade jaoks erakordselt halb aasta, kuid muutunud majanduskeskkonnas nähakse üha rohkem, et näiteks kinnisvara asemel võib olla mõistlikum raha paigutada võlakirjadesse. Mida selle juures aga teadma peaks?
Kui aktsiad on Michael Jordan, siis võlakirjad on tema vähemtuntud kaaslane Scottie Pippen. Just sellise võrdluse on teinud endine fondijuht Rob Isbitts Forbesis, miks ei saa finantsturgudel võlakirjad sama palju tähelepanu kui aktsiad. Aktsiad pakuvad suurt lootust, et vara väärtus kerkib kõrgustesse, samas võlakirjadel on lagi ees, kui palju on sul võimalik korraga raha teenida.
Ometi on ajalooliselt peetud võlakirju investeerimisportfelli olulise osana, mis pakub stabiilsust, kuid mille vastu on huvi vähendanud viimase kümnendi madalad intressid. Nüüd kui keskpankade intressid on taas kõrgemal, on kerkinud võlakirjad jällegi rohkem au sisse.
„Intressimäärade tõus tähendab, et üha suurem osa rahavoost makstakse välja võlakirjaomanikele ja aktsionäridele jääb selle võrra vähem. Kui viimasel kümnel aastal riisusid koore aktsionärid, siis järgmisel kümnel aastal võivad võiduvärava lüüa võlakirjaomanikud,“ selgitas hiljuti SEB varahaldur Endriko Võrklaev. Sarnast mõtet on väljendanud teisedki suured varahaldurid.
Eelmine aasta oli samas võlakirjade jaoks erakordselt halb aasta, isegi kehvem kui finantskriisi aeg. Põhjuseks seesama erakordselt kiire intresside tõstmine: kuna laenud on kallimad, siis varem emiteeritud võlakirjad pole oma konkreetsete fikseeritud protsentide juures sedavõrd ligitõmbavad, mistõttu kukkusid turvasadamaks peetud võlakirjade hinnad järsult. Morningstar toob välja, et 20 suurima võlakirjafondi jaoks oli tegu ajaloo halvima aastaga. Näiteks oli maailma suurima võlakirjade ETFi (Vanguardi VBMFX) tootlus eelmisel aastal -13,25% (sisaldab saadud intresse).
