Tammer toob olukorra ilmestamiseks välja, et finantsinspektsioon karistas 6. märtsil Eestis tegutsevat SEB panka väärteomenetluses 19 000 euro suuruse rahatrahviga, sest pank avaldas tehnilise vea tõttu pangasaladuse kolmandatele isikutele. Vastavalt seadusele on maksimaalne trahv sellise teo eest juriidilisele isikule 32 000 eurot.

Võrreldes Rootsi ametivendadega on see summa aga täiesti tühine: sealne finantsinspektsioon teatas näiteks eile, et trahvis Swedbanki halduskorras 850 miljoni Rootsi krooniga (75,7 miljoni euroga), kuna pank näitas klientidele ebaõigeid kontojääke.

Vaid kahel korral on Rootsi finantsinspektsioon karistanud panku karmimalt: Swedbank sai 2020. aastal kaela 4 miljardi Rootsi krooni (tänases vääringus ligi 360 miljonit eurot) suuruse trahvi rahapesu tõkestusega seotud puudujääkide tõttu. Samal aastal sai samasuguse mure tõttu miljardi Rootsi kroonise (ligi 90 miljonit eurose) trahvi ka SEB.

„On selge, et 19 000 eurone trahv ei erguta panka oma infosüsteeme parandama. Küll aga võtab 75 miljonit tõsiselt mõtlema, kas oleks mõistlik see summa paigutada hoopis IT-turvalisusse. Eesti võiks olla digiriigina huvitatud sellest, et tema olulised osised töötaksid laitmatult ja pangad oleksid stabiilsed,“ kirjutab Tammer.

„Koalitsioonikõnelustes on kõlama jäänud, et konkurentsiasjades tuleb üle minna haldustrahvidele. Finantsinspektsiooni arvates tuleb haldustrahvidele kohe üle minna ka finantsjärelevalves, et tagada ühetaolisem konkurents ja suurem turvalisus finantssektoris. Selle aasta lõpus jõustuv kõpitsetud väärteo trahviraamistik küll parandab olukorda võrreldes praegusega, kuid jätab soovida võrreldes haldustrahvidega täpselt neil põhjuseil, mida toonitati koalitsioonikõnelustel.“