Eesti jaeketid korjasid Borjomi vee müügilt pärast Ukraina sõja algust, kuna ettevõtte aktsionäride hulka kuulusid Vene kodanikud. Eelmise aasta suvel tehti omanike ringis muudatus ning Vene aktsionäride osaluse võttis üle Gruusia riik. Tänases Ärilehe artiklis Vene kaupadest Eesti poodides märgiti, et kõik jaeketid ei ole Borjomit siiski müügile tagasi võtnud. Radko kinnitab kommentaariks artiklis üles jäänud kahtlusele, et ettevõte on Gruusia riigi kontrolli all ning ükski sanktsioneeritud isik ei saa Borjomi müügist kasu. Eelmise aasta juulis väljastas ka Rahapesu Andmebüroo kinnituse, et ettevõte ei ole Eesti seaduste järgi sanktsioonide all.

„Borjomi 130 aasta vanune kaubamärk on Gruusia rahvuslik uhkus. Seepärast on meil kahju, et 2022. aasta kevadel kehtestasid mitmed riigid meile sanktsioonid ettevõtte tolleaegse aktsionäride struktuuri tõttu,“ ütleb Radko. Ta lisab, et Eesti nende riikide hulka ei kuulunud. „Seisime silmitsi tõsiste äriprobleemidega, mis ajendas meid kiirelt tegutsema,“ märgib ta. Tema sõnul pidas Gruusia valitsus omanikega edukalt läbirääkimisi, et saada ettevõtte osanikuks. „Tehingu tulemuseks oli Vene päritolu aktsionäridelt enamusaktsiate ja kontrolli äravõtmine. Tehing läbis mitmed rahvusvahelised juriidilised auditid, tagamaks kooskõla EL sanktsioone määravate asutuste juhistega. Möödunud aasta suvest on Gruusia valitsus esindatud Borjomi juhtimises juhatuse esimehe ja ühe vaatlejaliikme näol ning riik osaleb ise aktiivselt ettevõtte juhtimises,“ kinnitab Radko.

Eestis on üks suurimaid Borjomi tarbijaid elaniku kohta väljaspool Gruusiat.