Pankadel on vaja Eestis rohkem raha. Hoiuste eest pakutakse rohkem kui Lätis
(2)
Pangad pakuvad Eestis paremat hoiuseintressi kui Lätis – kohati isegi kuni 1% paremat. Pangad selgitavad, miks see nii on.
SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe sõnas, et hoiuste intressimäärad sõltuvad turuolukorrast, konkurentsist, sellest, kas ja kui palju on tarvis pankadel rahalisi vahendeid kaasata. „Sellest lähtuvalt võivad pakutavad intressimäärade tasemed riikide ja pankade lõikes erineda,“ ütles ta.
Seda kinnitas Luminori klienditeenuste juht Kaspar Kork, kes ütles, et üldjuhul sõltub pankade hinnapoliitika panga strateegilistest eesmärkidest, klientide nõudlusest ning konkreetsest riigist ja sealsest turuolukorrast. „Seejuures tuleb kõiki panga poolt pakutavaid teenuseid, sh nii laene kui ka tähtajalisi hoiuseid, vaadata ühtse tervikuna ning need peavad olema tasakaalus ka klientidele pakutava hinna mõttes,“ rääkis Kork.
Tema sõnul jälgivad nad Luminoris pidevalt koduturge ja makromajanduslikke trende. „Meie eesmärk on pakkuda klientidele konkurentsivõimelist intressimäära. Viimati tõstsime nii Eestis kui ka Lätis hoiuseintresse eelmisel nädalal,“ kinnitas ta.
Nõudlus laenude järele on Eestis suurem
Citadele panga kommunikatsioonijuht Anet Tomaspolskaja lisas, et pangad kaasavad hoiuseid ennekõike eesmärgiga laenuportfelli kasvu finantseerida. „Hoiuse intressimäärade seadmisel lähtutakse Euroopa keskpanga poolt pakutavatest intressimääradest ning konkurentsiolukorrast vastavas riigis. Pank, kellel on vaja rohkem hoiuseid kaasata, on valmis ka hoiuse eest kõrgemat intressi maksma,“ selgitas ta.
„Lähtuvalt sellest, et teistes Balti riikides on intressitase madalam kui Eestis, võime eeldada, et meil on nõudlus laenude järele suurem ning pankadel on seetõttu suurem vajadus deposiite kaasata,“ hindas Tomaspolskaja. Ta on kindel, et lähiajal väheneb erinevates Balti riikides pakutavate hoiuse intressimäärade vahe.
Kuna pankade pakutav hoiuseintress tõuseb visalt, on sel aastal Lätis populaarseks saanud riigivõlakirjad. Kui mullu emiteeriti esimesel poolaastal võlakirju 100 000 euro eest, siis tänavu ulatus viie kuuga summa 87 miljoni euroni. Loe pikemalt siit.
