Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et juulikuine 0,25-protsendipunktine intressitõus võib jääda viimaseks. Majandusteadlane Kristjan Liivamägi sõnas, et samasugust tõusu on oodata ka septembris.

Mertsina sõnul on turgude ootus, et kuue kuu euribori tipp jääb detsembrisse, tõustes umbes 4,2 protsendi juurde.

„Mõistagi, kui on suured laenud, siis iga kõrgem protsendipunkt mõjutab nii ettevõtet kui ka majapidamisi. Aga praegu, vähemalt praeguse seisuga me näeme seda, et euribor küll tõuseb veidi, aga see tõus ei ole enam nii kiire kui varem,“ ütles Mertsina.

Miks tõstab Euroopa Keskpank intresse?

Ärileht kirjutas märtsis sellest, kuidas Euribor tekib ja millistest etappidest see protsess koosneb. Võib jääda mulje, et keskpanga intresside tõstmine on laenuvõtjate kiusamine ja niigi raskel ajal olukorda halvendav tegevus. EKP ei kehtesta intressimäärasid, mida te laenudelt maksate või hoiustelt saate, kuid nende tegevus mõjutab neid.

EKP ülesanne on hoida hinnad stabiilsena. Kui hinnad majanduses kerkivad liiga kiiresti, st kui inflatsioon on liiga hoogne, aitab intressimäärade tõstmine seda aeglustada. Euroala keskmine inflatsioon peaks olema EKP meelest 2%, Eestis oli ta septembris 24,2% ja euroala 9,9%. See tähendab, et EKP on eesmärgist veel kaugel ja meid võib oodata ees uued intressitõusud. Eesti Panga president ja EKP nõukogu liige Madis Müller tõi olukorra illustreerimiseks näite, et parem on võtta see kibe rohi kohe sisse (loe intressitõus), muidu ei pruugi haigus taanduda(loe kõrge inflatsioon).

Küll aga on inflatsiooni elemente mida EKP pole võimeline kontrollime, näiteks ei suuda nad intressi tõstes suurendada energiapakkumist, mis on olnud käesoleval aastal üks inflatsiooni peamisi põhjuseid.

Kõrge inflatsiooni tõttu on EKP käesoleva aastal tõstnud intressi kolmel korral ja tänaseks on intressimäär tõusnud 2%-ni. EKP hoiuse intressimäär on täna 1,5%, refinantseerimisoperatsioonide intress 2% ja laenamise püsivõimaluse intressimäär 2,25%.