Kuidas teha firmat, kui igal ööl tahetakse platsi puhtaks varastada

Oma äri loomine 1990ndate Eestis oli nagu ellujäämiskursus. Tingimustes, kus ühelt virutati, teisele parseldati ja kolmandale üldse maksmata jäeti, alustas tegutsemist Ramirent. Kolme kümnendisse on mahtunud nii pöörast edu, valusaid vitsu kui ka kasvamine ühiskonda panustavaks ettevõtteks.

„Tulin umbes seitsme paiku tööle. Maja ees oli nagu ikka mitu kaubikut. Ei pööranud neile erilist tähelepanu. Läksin omi asju ajama, kuni kuulsin, et ühel läks mootor käima ja kaubik sõitis minema. Tundus sellisel kellaajal kuidagi kahtlane. Sõitsin järele ja peatasin masina Tammsaare teel kinni. Selgus, et vennad olid terve öö peale ladunud meie alumiiniumtalasid plaaniga otse Emexisse sõita. Ei läinud läbi seekord,“ meenutab toonaseid aegu firma üks esimesi müügimehi ja praegune Ramirent Baltic AS-i müügidirektor Meelis Ganson. Kui ta 1997. aastal Ramirendiga liitus, polnud müüjatel ei mobiiltelefone ega arvuteid. Kogu asjaajamine käis paberi peal ja tõi kaasa parajal hulgal peavalu.

Vennad olid terve öö peale ladunud meie alumiiniumtalasid plaaniga otse Emexisse sõita.

Meelis Ganson

Ettevõte alustas tegelikult juba kolm aastat varem, kui ehitustööriistade rendiga tegelev soomlaste A-Rakennusmies OY otsustas avada filiaali Eestis. Esimene rendipunkt alustas tööd Tallinna garaažiboksis praeguse Järve Hesburgeri asukohas. Ramirendi praeguste moodsate profiseadmete pargist erines toonane pakutav nagu öö ja päev. Eestisse toodi põhjanaabri juures ära käiatud vanu tööriistu ja tellinguid ning muud hädapärast, mida siin just kuigi palju ei liikunud.

Tark töömees rendib!

2001. aasta paiku helistas Est-Steini katusekivitehase rajanud ja tööpakkumist kaaluv Vambola Juurmann Soome Ehitusmaterjalide Liidu presidendist sõbrale Raimo Taivalkoskile, et uurida, on’s Ramirent ka hea firma. Vastuseks kostnud torust naer, sest Taivalkoski ise oli juhuslikult Ramirendi nõukogu esimees ja öelnud, et tulgu aga Vambola tööle, kahetsema ei pea.

Tänase tegevjuhi Heiki Ontoni sõnul tõi Juurmann Eestis Ramirenti totaalselt uue mõtlemise ja hakkas ehitama üles kaasaegset rendiettevõtet koos üleriigilise võrgustikuga. Ta lõi sisuliselt uue organisatsiooni, tõi majja innovaatilise lähenemisega inimesed ja investeeringud. Uuendas kogu seadmepargi, võimaldades rentida moodsaid ja kalleid masinaid, mille soetamine käis Eesti ettevõtetele üle jõu või polnud majanduslikult otstarbekas.

Vambola Juurmann tõi Ramirenti totaalselt uue mõtlemise.

Heiki Onton

Just siis sündis ka 2000ndate üks furoorikamaid reklaamikampaaniaid „Tark töömees rendib!“. Ramirendil tuli vastata toona mitmelgi puhul kundede tögamisele, kui targad nad on, kui parasjagu rendivad või ei. Aasimine aasimiseks, aga kõik Vambola Juurmanni ja Meelis Gansoni tolleaegsed sammud rajasid vundamendi Ramirendi kujunemisel maailmatasemel ettevõtteks. Ettevõtteks, kelle jalgealune on nii kindel, et võib vaadata kaugemale ka renditurust.

Moodne Ramirent

Praegune Ramirent on kümmekond aastat tagasi juhtimise üle võtnud meeskonna eestvedamisel saanud ainsaks oma valdkonna ettevõtteks, kes osaliselt toodab seda, mida rendib. 2017. aastal käivitatud moodulmajade tehasest Rae vallas jõuab toodang paljudesse grupi ettevõtetesse. Ramirendi sinised moodulmajad liiguvad meritsi nii Soome, Rootsi, Norrasse kui Taani, aga ka Lätti ja Leetu.

Praeguse tegevjuhi Heiki Ontoni sõnul on kunagisest pliiatsi ja paberiga pusinud rendikontorist kasvanud piirkonna paremaid digilahendusi kasutav moodne ettevõte. Firma, kes toodab üle poole kogu tarbitavast elektrist oma päikeseparkides.

Ramirent on moodne firma, kuhu tullakse igal hommikul tööle rõõmuga ja minnakse koju rahulolevalt. Viimast toetab fakt, et Ramirendil on ainsana meie piirkonnas eelmisest aastast märgis Great Place To Work ja seda kõikides Baltimaade ettevõtetes. Kõnealust sertifitseerimist taotleb igal aastal üle 10 000 ettevõtte maailmas ja otsuse langetamiseks küsitletakse rohkem kui 12 miljonit töötajat. Lisaks saavutas Ramirent peresõbraliku ettevõtte kuldtaseme.

Ramirent on lisaks ehitus- ja tööstusettevõtetele partneriks ka näiteks kaitseväele ning esmavalik eraisikute seas, kui tarvis profitööriistu. Pikki aastaid panustatakse ka ühiskonda, toetades lisaks spordile ka kultuuri. Korvpalli, jalgpalli, kahevõistluse ja laskesuusatamise kõrval jagub vahendeid erinevateks stipendiumideks ning heategevusfondide tarbeks.

Uurides Heiki Ontonilt tulevikuplaanide kohta, kostab ta vastuseks: „Mõne aastaga on eesmärk jõuda olukorrani, kus 90–95 protsenti seadmetest töötavad elektri või akudega ning enamik rendiseadmeid on meie enda elektriga laetud.“

Päris põnev teekond, mille alguseks on Soomest toodud kasutatud tellingud.