Euroopas langes IPOde hulk 2009. aasta tasemele
Euroopas IPO teinud ettevõtete arv on langenud madalaimale tasemele alates finantskriisist.
Tänavuse poolaasta jooksul on Euroopas börsile tulnud vaid 34 ettevõtet. IPOde käigus tõstetud 2,4 miljardit eurot on ühtlasi viimase 14 aasta madalaim, kirjutab Financial Times Euroopa Finantsturgude Assotsiatsiooni (AFME) andmetele tuginedes.
Euroopa ettevõtted vaatavad ka USA poole. Näiteks Ühendkuningriigi kiibitootja Arm otsustas koduriigi asemel New Yorki börsil noteerida.
„See on korduv teema, et mõned Euroopa ettevõtted eelistavad börsile minna välismaal, sest USAs on parem likviidsus,“ ütles AFME uuringute direktor Julio Suarez. „Strukturaalselt on USA kapitaliturud riskikapitali jaoks atraktiivsemad,“ ütles ta ja lisas, et Euroopa võitleb struktuurse konkurentsivõime puudumisega.
IPO turg on samas langenud ka USA börsil. Dealogic'i andmetel on esimesel poolaastal viidud seal börsile 75 ettevõtet ja kaasatud 11,5 miljardit dollarit, mis on madalaim hulk ja maht alates 2015. aastast.
Paremat olukorda turul on ootama jäänud ka siinsed ettevõtted. Kui kinnisvaraarendaja Liveni 2022. aasta aruandest leiab eesmärgi tänavu börsile jõuda, siis tänavuse aastanumbriga ettevõtte juht Andero Laur enam otseselt ei sidunud. Lauri sõnul jälgib ettevõte kapitaliturgude üldist olukorda ning vaatab, kuidas teistel põhinimekirja IPOdel läheb.
„Enamus ettevalmistusi IPO korraldamiseks on tehtud ja kui peame üldise turuolukorda soosivaks, siis oleme valmis IPO’ga alustama,“ ütles Laur juuli lõpus.
2023. aastal pole ühtegi IPOd toimunud ka Tallinna börsil. Lisaks Livenile on samas järjekorras Tallink Grupi omanikfirma Infortar ning järgmisel aastal võib börsile jõuda Alexela. Ametis olev koalitsioon on lisaks võtnud eesmärgiks jätkata mittestrateegiliste riigi osalusega ettevõtete erastamist. Eelmine koalitsioon nägi ette veel ühe Enefit Greeni tüki müümisest.
