VIDEO | Võrklaev uue majandusprognoosi kohta: inimeste kindlustunde paranemine võtab aega

Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas Delfi Ärilehele, mis teda suveprognoosi juures enim üllatas ning kuhu võivad viia automaksu arutelul tekkinud väidetavad koalitsioonisisesed erimeelsused.

Võrklaev ütles, et majanduse olukord on kevadel prognoositust veidi halvem, kuid suuri üllatusi tema jaoks ei olnud. „Keeruline olukord Euroopas mõjutab ka meid, aga õnneks on meil tugev tööjõuturg. Inimeste kindlustunde paranemine võtab aega,“ lisas rahandusminister.

„Ma ei ütleks, et need [automaksu] erimeelsused suured on, arutelu käib. Rahandusministeerium on erinevad variandid välja pakkunud. Kliimaambitsioonide tõstmiseks peame kiiremini liikuma – kas vähendama autosid või minema keskkonnasäästlikemate autode peale,“ sõnas Mart Võrklaev Ärilehele.

Tänasel rahandusministeeriumi suveprognoosi pressiesitlusel selgitati, et eelarvetasakaaluni liikumisel tuleb jätkata vajalike poliitiliste otsuste tegemisega. Ainult majanduskasvuga sügavas miinuses olekut ei paranda, riigi kasvavaid püsikulusid see ei vähenda. Muutunud julgeoleku olukorra tõttu on 1% jagu tõstetud kaitsekulusid, mis nüüd on kerkinud 3% SKPst.

„Mitmete näitajate põhjal on Eesti majandus viimastele kriisidele hästi vastu pidanud. Hoolimata negatiivsetest reaalnäitajatest on jätkunud kiire nominaalne kasv. Hinnatõus aeglustub kiiresti, kuid tööturul on aasta teine pool keeruline. Majanduskasvu järk-järgulist taastumist on oodata alates 2024. aastast,“ selgitas rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Alina Roditšenko.

Pressiesitluse ülekanne on järelvaadatav siit ning rahandusministeeriumi prognoosiga saab tutvuda siin.

Rahandusministeerium koostab majandusprognoosi kaks korda aastas, kevadel ja suvel. Kevadprognoos avaldatakse hiljemalt aprilli ning suveprognoos septembri alguses. Majandusprognoosi kõige olulisemaks väljundiks on valitsussektori tulude hinnang, mis suveprognoosi puhul on riigieelarve menetlemise aluseks riigikogus.

Maksutulude prognoos põhineb makroprognoosil, mis lähtub globaalsest majandusolukorrast, Eesti väliskaubanduspartnerite väljavaadetest, meie majanduse arengufaasist ning planeeritud maksumuudatustest. Prognoositakse kõiki tähtsamaid makronäitajaid, nagu sisemajanduse kogutoodang, inflatsioon, tööpuudus ja hõive, tarbimine ja investeeringud jne.

Majandusprognoos on oluline sisend ka stabiilsusprogrammi, mille kõik eurotsooni riigid peavad esitama Euroopa Komisjonile oma makromajandusliku olukorra ning majanduspoliitika hindamiseks.

Majandusprognoosi kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning ettevõtjad oma strateegiliste plaanide koostamisel. Prognoosi seletuskiri annab ka laiemale avalikkusele ülevaate viimastest majandusarengutest ning väljavaadetest neli aastat ette.