Prisma kommunikatsiooni- ja vastutustundliku ettevõtluse juhi Kristiina Tambergi sõnul on kartulikrõpsude hind aastaga kasvanud 15-20% ja seda peamiselt tootjate jaoks sisendkulude tõusu tõttu. „Aasta jooksul on tõusnud nii kartulite kui õli hind, samuti pakendite kulud,“ märkis ta.

Selveri juhi Kristi Lombi sõnul on krõpsude hinnad kerkinud märkimisväärselt - 30-35%, võrreldes eelmise aasta algusega. Lisaks eelmainitule toob Lomp välja mõjutegurina ka toorainete nagu maisi, nisujahu ning maitseainete hinnatõusud, tootmiskulude kasvu (gaas ning elekter), transpordikulude ja tööjõukulu suurenemise.

Tambergi sõnul näevad nad, nagu enamiku teiste toiduainete puhul, krõpsude müügis, et tarbija on hinnatundlik ja valib soodsamaid tooteid.

Krõpsude hinnatõusu ennustati

Aasta tagasi kirjutas Ärileht võimalikust kartulikrõpsude hinnatõusust. Põhjuseks toona tõi rahvusvaheline väljaanne Reuters välja kuiva ilma Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja Belgias, kus toodetakse enamikku EL-i kartulitest. Kuiva ilma tõttu ennustati, et kartulitoodang langeb, ületades mahtudelt 2018. aasta rekordi, mida mõjutas samuti piirkondlik põud.

Eksperdid hoiatasid juba siis, et kartulikriis saab olema pikk - ennustati, et krõpsude tootmiskulud kahekordistuvad ning hindade langust ei ole oodata enne 2024. aastat.

Suurimad väljakutsed turul tekkisid pärast seda, kui Ukraina lõpetas sõjast tingituna päevalilleõli tarnimise ülejäänud maailmale. Nimelt on sõdivad riigid maailma suurimad päevalilleõli tootjad. Lisaks mõjutas kartulihinda ka mineraalväetiste 60%-line hinnatõus.