Idufirmade nõustajad: nugade peal olukordi on enim ette tulnud just viimasel aastal

Vaatamata sellele, et ka tehnoloogiasektoris on tõusud ja mõõnad, ei kao kuskile inimesed, kes tunnevad, et nad tahavad samuti idufirmade edust ja rahast osa saada. Viimased kümme aastat tehnoloogiaettevõtteid nõustanud advokaadid jagavad soovitusi, millele idufirmat asutades mõelda tuleb ja mida kindlasti oodata ei tasu.

„Peab ütlema, et nugade peal olukordi on tulnud ette just viimasel aastal. See keskkond on läinud karmimaks. Tihti on selle nugade peale mineku põhjuseks ka see, et algsed kokkulepped on jäänud läbi rääkimata,“ räägib Delfi start-up podcasti Kiirendi 11. episoodis advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Timo Kullerkupp, kes on viimased kümme aastat palju idufirmasid nõustanud.

„Tänane olukord, kus raha kaasata on raske, pinged on suured, samas tahetakse elustandardit hoida ja otsitakse võimalusi, kuidas siis toimetada efektiivselt. Ütleme nii, et see iduettevõtluse vahepealne dieediolukord ei sobi kõigile ja see tekitab vahel pingeid juhtivtöötajate vahel. Selliseid olukordi on praegu kõige rohkem minu meelest,“ selgitab ta.

„Praegu on meie iduettevõtetele viimase kümne aasta kõige suurem test,“ nõustub temaga kolleeg Karl Erik Esko, kes on samuti pikalt iduettevõtete nõustamisega kokku puutunud. „Siin on pidev kasvuperiood olnud ja mis on iduettevõtete puhul hästi tavaline – jõutakse teha palju rohkem, kui jõutakse sinna taha vormistada kokkuleppeid paberi peal ning fikseerida, et see, mida tehakse, on ka see, milles on algselt kokku lepitud,“ räägib ta.

Esko sõnul tuleb kirjalike kokkulepete puudumine eriti teravalt välja just tülide korral, mil see loob soodsa pinnase vaidlusteks. „Asutajate leping on kindlasti üks esimesi, mis lauale tuleb ja seal on 3-4 olulist punkti, milles kokku leppida tuleb – kes kui palju pühendub ja kes kui palju selle eest vastu saab ning mis saab siis, kui keegi ära läheb,“ lisab Timo Kullerkupp. Nende praktika on näidanud, et pea pooltel idufirmadel on asutajate leping kirjalikult fikseerimata.

Teatud juhtudel oodatakse suisa, et advokaat aitab ka toote või teenuse välja mõelda. „Idee on see, mida loomulikult tegema minnakse, aga selle idee taga peab olema ka mingi alge või teostus. Selle teostuse, mudeli loomisel ei ole õige jääda lootma kellelegi teisele väljaspool tiimi ennast. Tulla mingi väljatöötanud mudeliga ja küsida, kas meil on võimalik seda parandada, on loomulikult okei, aga mitte päris nii, et palun tehke mulle mu iduettevõte valmis,“ põhjendab Karl Erik Esko.

Timo Kullerkupp tõdeb, et on ka advokaate, kes töötavad idusektoris mentoritena, mis on oluliselt laiem roll, kui õigusspetsialisti oma. „Aga, jah, väljapoole toetuma jääda on tegelikult lubamatu. Need on olukorrad, kus lehtedes kirjutatakse suurtest rahakaasamistest ja pärast seda tullakse [jutuga], et ma ju peaks ka osa saama sellest edust – mul pole päris selget meeskonda, pole päris selget ideed, aga raha tahaks küll,“ kirjeldab ta.

Mis on teised juriidilise hügieeniga seotud olulised nüansid, millega tuleb alustavatel start-upidel ettevõttega algust tehes arvestada, kuidas vältida karisid rahakaasamisel ja kuidas tulla täna idusektorit tabanud rasketest oludest võimalikult väikeste kahjudega välja – sellest kõigest kuuleb Kiirendi värskest episoodist.

Timo Kullerkupp on advokaadibüroo RASK vandeadvokaat, kes on spetsialiseerunud rahvusvaheliste tehingute läbiviimisele ning välisinvesteeringutega seonduvate õigusküsimuste lahendamisele. Kullerkupp on viimase kümne aasta jooksul nõustanud ca sadat tehnoloogiaettevõtet, sealhulgas näiteks Net Groupi, kel on väga tugev spin-off’i kultuur. Suurim rahakaasamine, mille juures ta on olnud, on Eurora 40 miljoni dollari kaasamine 2022. aasta kevadel. Kullerkupp on ka EASi välisinvesteeringute keskusele koostööpartneriks, aidates õigusalastes küsimustes Eestisse investeerimist planeerivaid välisinvestoreid

Karl Erik Esko töötab samuti advokaadibüroos RASK. Ta on spetsialiseerunud äri- ja finantsõiguse valdkonnale, keskendudes ühinemis- ja ülevõtmistehingutele (M&A) ning finantseerimisstruktuuride väljatöötamisele. Tehnoloogiaärisid on ta nõustanud viimased kaheksa-üheksa aastat. Tehnoloogiahuvilisena omab Karl Erik põhjalikke teadmisi eri IT-platvormidel põhinevatest ärimudelitest, samuti valdkonnaspetsiifilisest õigusruumist, mistõttu on ta hinnatud partner fin-tech, startup ja ka küberturvalisuse valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Tema klientide hulka kuuluvad näiteks Ridango ja Membo.

Kiirendi on Delfi start-up podcast. Ennekõike keskendub saade noortele Eesti idufirmadele, mis on laiemale avalikkusele enamasti tundmatud, kuid teevad sama vägevaid asju nagu meie kuulsad ükssarvikud Wise, Bolt või Veriff. Räägime ka Eesti start-up ökosüsteemist ning tehnoloogiasektorist laiemalt. Saatejuht on Siiri Liiva. Kiirendi varasemaid episoode saab kuulata Delfi Taskus, Spotifys ja Apple Podcasts keskkonnas.