Riigiasutused ei taha avaldada, kui palju raha on Eesti Posti kahjumit kinni maksvas fondis alles

Ei konkurentsiamet ega regionaalministeerium, mille alla nüüd Eesti Post kuulub ja mis vastutab postiseaduse ellu viimise eest, ei taha avaldada, kui palju raha on nn UPT fondis, mis loodi 2009. aastal koos postituru avanemisega kahjumlike postiteenuste ülal pidamiseks.

Paar nädalat tagasi kirjutas Delfi Ärileht sellest, kuidas uus postiteenuste hinnatõus on lähiajal vältimatu, sest nii Eesti Post – mis 2014. aasta juunist Omniva kaubamärgi all tegutseb –, kui ka tema üle järelevalvet teostav konkurentsiamet ootavad pikisilmi postiseaduse kaasajastamist, sest see võimaldaks viia seni pikalt kahjumit teeninud postiteenuste hinnad kuludele vastavaks. Seni pole aga postiseaduse uuendamine poliitiliste jõududele piisavalt prioriteetne olnud.

Peamine mehhanism, mis on viimased 14 aastat aidanud Eesti Posti kahjumlikke teenuseid ülal pidada, on riiklik hüvitisfond, mida kutsutakse nn UPT fondiks. Fondi üle on kogu selle aja järelevalvet pidanud ja sealseid makseid koordineerinud konkurentsiamet. Hiljutise ajani aitasid seda ülal pidada Eesti Post ja Express Post, kes universaalseid postiteenuseid (UPT) – riigisisest kirjade ja postipakkide saatmist – osutasid. Nüüd, kus Express Posti enam pole, maksab sinna ainult Eesti Post.