Endisele Levikomi kliendile saadeti 1500 euro väärtuses arveid. „Ma pole neilt kunagi seadmeid isegi rentinud!“

Ärilehega suhelnud lugeja sõnul saatis Levikom talle selle nädala algul portsu arveid, mille koondmaksumuseks tuli pea 1500 eurot.

Eile kirjutas Ärileht, et Levikom on hakanud endistele klientidele arveid saatma aja eest, mil teenust tegelikult ei osutatud. Ettevõte juhi Tõnis Paltsi sõnul on tegemist seadmete rendiga, mille eest on neil õigus raha küsida.

Ärilehele on oma kogemusest kirjutanud mitmed lugejad, kes on arvete saamise üle segaduses ja nördinud.

"Olen ka üks Levikom Eesti OÜ endistest klientidest. Sain ka konkreetselt firmalt arveid teenuse eest, mida ei osutatud. Näiteks nõuti eilses arves raha sideteenuse eest perioodil 1.06-06.06.22, tegelikult lõpetas Levikom minuga lepingu alates 5.06.22 ja Rednet alustas teenuse osutamist alates 6. juunist 2022," kirjeldas üks lugeja enda kogemust.

Lisaks Levikom lugejale eile seadmerendi eest kolm arvet. "Tegelikkuses ei ole ma kunagi seadet rentinud, sest ostsin selle kohe välja," ütles ta. Hetkel on lugeja väidetavalt Levikomile võlgu üle 60 euro.

"Asja naljakoht on see, et suvel saatis Creditreform mulle inkassonõude tasumata arve eest (summa ca 13 eurot), mida Levikom Eesti OÜ mulle tegelikkuses kunagi ei saatnudki. Sain Creditreformilt kinnituskirja, et kõik nõuded on minu vastu tühised. Kuidas siis nüüd Levikom eesti hakkab ise arveid väljastama, kui asjaga tegeleb Creditreform. Asi on ikka väga kummaline?" kirjeldas lugeja.

Ühelegi Ärilehele kirjutanud lugeja kirjale ja telefonikõnele antud firma hetkel ei vasta.

Arvete kogusumma küündib 1500 euroni

Teine Ärilehega suhelnud lugeja avaldas nördimust selle üle, et temale saadetud arvete kogumaksumus on üle tuhande euro. "Need seadmed on terve aja mul kuskil garaažis seisnud, ma pole neid kasutanudki," ütles ta. Lugeja lisas, et eelmine kevad hakkas teenuse kvaliteet alla käima ja lõpuks ei töötanud see üldse. Siis üritas ta Levikomiga ühendust saada, aga see ei õnnestunud. Nüüd saadeti talle hulk arveid, milles sisalduvad nii viivise- kui ka intressimaksed. "See tundub nii ulme, et selline asi üldse juhtuda saab," avaldas ta oma pahameelt.

Tasub märkimist ka see, et Levikomi seadmete puhul on tegemist vanade ja isegi aegunud toodetega - praegused WiFi-ruuteritega ei saa neid peaaegu võrreldagi.

Tema hinnangul võiks teisedki samasugusesse olukorda sattunud kliendid enda eest seista ja teha ühisavalduse TTJA-le.

TTJA: see ei ole tarbijate suhtes õiglane käitumine

TTJA sideosakonna jurist Kädi Streff

„Teadmata kõiki asjaolusid ei saa anda täpset hinnangut olukorrale, kuid antud juhul tekib mitmeid küsitavusi. Juhul kui Levikom soovis seadmeid tagasi, siis oleks pidanud Levikom andma interneti teenuse osutamise lõpetamise kirjas tarbijatele selged juhised seadmete tagastamise vajaduse kohta. Lisaks esitatakse tavapäraselt arveid iga kuu ja kui Levikom oleks seda teinud, siis oleks tarbijad saanud koheselt teada renditasust ja kiiresti reageerida. Pea poolteist aastat hiljem pika perioodi kohta tasunõude esitamine ilma, et oleks varem arveid esitatud, ei ole tarbijate suhtes õiglane. Tekib küsimus eksitava ja/või agressiivse kauplemisvõtte kasutamises.

TTJA alustab asjaolude välja selgitamiseks Levikomi suhtes järelevalvemenetluse, kuid oma konkreetsete nõuete osas peavad tarbijad pöörduma ise Levikomi poole ([e-mail]) ja esitama vastuväited. Levikomil on kohustus vastata 15 päeva jooksul ja kui selle aja jooksul ei ole tarbija vastust saanud või ei saada omavahel kokkuleppele, siis on tarbijal vajadusel õigus pöörduda avaldusega vaidluse lahendamiseks TTJA juures tegutsevasse tarbijavaidluste komisjoni.“