Artiklis avaldasid arvamust kinnisvaraarendajad, kelle tööd võib uuel aastal kehtima hakkav käibemaksutõus oluliselt mõjutada. Kui klient on sõlminud selle aasta sees kinnisvara broneerimislepingu, siis võib juhtuda, et ta peab ostmise ajal lepingus kirjutatust kõrgemat hinda maksma.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhi Erle Kõometsa sõnul kehtib käibemaksutõus kõigile standardmääraga sektoritele, sealhulgas tõesti ka kinnisvarale. „Kui käive toimub peale 2024. aasta algust, siis kehtib sellele 22% määr, aga see ei ole absoluutne. Ei saa nõustuda, et maksutõus toimub läbimõtlematult. Vastupidi, seaduses on ette nähtud üsna helde üleminekuperiood, mis kehtib juhul, kui käibe aluseks olev leping on sõlmitud enne selle aasta 1. maid,“ selgitas ta.
Ta lisas, et üleminekusätted on abiks seal, kus kirjalikus lepingus on ostja ja müüja vahel hind juba kokku lepitud, seda nii juhul, kui käibemaks juba sisaldub hinnas, või ka siis, kui lepingus on otse kirjas, et kehtib käibemaks 20%. „Selliste lepingute alusel saab rakendada 20%-list määra kuni 2025. aasta lõpuni, kui lepinguga ei ole ette nähtud käibemaksumäära tõusust tulenevat hinnamuutust,“ sõnas Kõomets.
Ta lisas, et broneerimislepingutes hinda ette ei nähta ja seega ei ole nendele üleminekusätteid rakendada alust. „Küll saab neid rakendada, kui on juba sõlmitud ostu-müügi eelleping – seda muidugi juhul, kui seal on hind fikseeritud nii paindumatult, et seda käibemaksutõusu võrra tõsta ei saa. 1. mai ja uue määra kehtima hakkamise vahele jääb 8 kuud, üleminekuaja lõpuni 2 aastat ja 8 kuud. See peaks olema täiesti piisav aeg, et juba sõlmitud lepingute alusel kõik tehingud lõpuni viia vana määra rakendades,“ selgitas Kõomets.
See, kui palju käibemaksu arvel lisanduvast hinnatõusust ostjale edasi kandub, jääb kinnisvaraarendaja ja ostja vahel läbi rääkida. „Kui arendaja leiab, et tal on ruumi kasumit pisut vähendada, ei pruugi kogu hinnatõus ostjale üle kanduda,“ sõnas Kõomets.
