Eelmisel aastal maksid Gamzejevi sõnul põlevkiviettevõtted 670 miljonit euro väärtuses keskkonnamakse. „Tagasi maakonda investeeriti umbes 10 miljonit eurot,“ sõnas ta. Gamzejev lisas, et enne valimisi ütlesid kõik kandideerivad poliitikud, et keskkonnatasud peavad investeeringute näol tagasi Ida-Virumaale tulema. „Pärast valimisi polnud sellest aga enam juttugi,“ ütles Gamzejev.

Põlevkiviettevõtted on ühed ainsad, kes elanikele tööd pakuvad

Tema sõnul peaks riik vähem põlevkiviettevõtteid maksustama, sest need on ainsad, kes maakonna elanikele päriselt ka tööd pakuvad. „Ilma nendeta oleks olukord tunduvalt nukram,“ sõnas Gamzejev, viidates maakonnale tervikuna.

Ida-Virumaa maakonnas elab 2021. seisuga 131 775 inimest. „Suhtelise vaesuse määr on meie maakonnas 38,3 protsenti. See tähendab, et iga kolmas Ida-Virumaa elanik on omadega hädas,“ nentis Gamzejev.

Eesti keskmine suhtelise vaesuse määr on 22,8%. Seega on maakonnas kahjuks palju inimesi, kellel on rahaliselt raske. „Töötuse määr on siin 12,1 protsenti. See on juba mitmeid aastaid püsinud riigi suurim,“ sõnas Gamzejev.

Peatoimetaja viitas peaminister Kaja Kallase ettekandele, kes sõnas, et riigi prioriteet on muuta Ida-Virumaa Eesti kõige innovaatilisemaks ja ettevõtlikumaks piirkonnaks Eestis. „Sama juttu Ida-Virumaa kiirest arengust on räägitud vähemalt 20 aastat. Pidevalt on midagi viltu läinud ja maakonna heaks tehakse vähem, kui loodeti,“ nentis ta.

Gamzejevi sõnul peaks riik päriselt keskenduma maakonna arendamisele, mitte sellest ainult sõnades rääkima. Ida-Virumaa keskmine brutopalk oli tänavu 2. kvartalis 1504 eurot, mediaanpalk 1204 eurot. Gamzejev ütles, et suur brutopalk on suuresti tänu maakonna suurele avaliku sektori osakaalule - sinna alla kuuluvad haiglad, koolid, päästekomandod jne. „Tegelikult elab Ida-Virumaal ka ääretult palju madalapalgalisi inimesi,“ toonitas ta.

Loe otseblogi ja jälgi ülekannet siit.