Ettevõtluse koorekiht muretseb Eesti tuleviku pärast: ennustatavus on läinud

Konkursi „Ettevõtluse auhind“ üheksa finalisti ehk aasta ettevõtte nominendid pilluvad kriitikanooli valitsuse suunas ja toovad välja võimalused, kus riik peaks tegutsema majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks.

Äsja selgusid üheksa oma valdkonnas ja tegevusega silma paistnud ettevõtet, kelle seast selgub 4. novembril ettevõtlusgalal selle aasta parim ettevõte. Kuna firmad on eriilmelised ja tegutsevad lisaks Eestile ka eksporditurgudel, saab nende abiga aimu majanduse tervisest ja heita pilgu selle väljavaadetele tulevikus.

Termokaamerate tootja, selle aasta välisinvestori tiitli võtnud FLIR Systemsi juhatuse liige Meelis Bergmann toob Eesti plussina nende nägemuses välja stabiilse ja ettevõtlust soosiva (maksu)keskkonna. „Nüüd aga tundub, et stabiilsus, ennustatavus ning õiguskindlus on minetatud, mis kindlasti hakkab tulevikus mõjutama ka siinseid investeerimis- ja tootmisotsuseid,“ hindab ta. Tuleviku teemal on siiski raske midagi öelda. „Praeguseks kujunenud Eesti õigusruumis ei saa kahjuks tuleviku kohta enam ennustusi teha,“ lisab ta.

Tänavu aasta turismiedendaja tunnustuse pälvinud HMP Hotellid opereerib kaubamärgi Radisson hotelle. Radisson Collectioni Hotel Tallinna juhatuse esimees Ain Käppa rõõmustab, et inimesed soovivad reisida ja Eestit külastada. Lisaks väliskülalistele on ka eestlased valinud hotelli restorane lõuna- või õhtusöögi kohaks. Siiski ei ole Eesti välisturism tema sõnul taastunud ja turismisektoril on veel palju koostöös riigiga teha. „2025. aasta majutuse käibemaksu tõus vähendab kahjuks Eesti konkurentsivõimet võrreldes meie naaberriikidega, samuti on oodata maksumuudatuste mõju meie külaliste ostuotsuste tegemisele. See muudab kindlasti murelikuks,“ tõdeb Käpp.

Innovaator annab talendile põhjuse jäämiseks

Biotehnoloogia ettevõtte ja aasta innovaatori Icosagen Cell Factory teadusdirektor Mart Ustav jr tõdeb, et praeguses majanduskeskkonnas ollakse tugevad, kuigi olukord ei ole väljakutseteta. Investeeringute hulk klientide projektidesse on langenud, kuid suurema lisandväärtusega tehnoloogiate ja teenuste turule toomisega ollakse siiski suutelised käivet kasvatama.

Ettevõte väärtustab kõrgharitud Eesti teadlasi ja soodustatakse talentide koju jäämist või koju tagasi tulemist. „Pühendume oma missioonile, et tipptasemel teadus-, tehnoloogia- ja ravimiarendust oleks võimalik teha Eestis. Vajame tugevamat teadusbaasi Eestis ja ka suuremal hulgal doktorikraadiga spetsialiste. Olukord Eesti teadusmaastikul on väljakutserohke ja nõuab kindlasti tähelepanu, kuid anname kõik endast oleneva, et seda parandada. Loodame, et ka riik annab oma panuse.“

Joogitootja ja aasta kestliku ettevõtte A. Le Coq juhi Jaanus Vihandi meele teeb hetkel kõige mõrumaks Venemaa algatatud sõda Ukrainas, sest selle põhjustatud kahju pole veel lõplik.

„Nukraks teeb see, et meie valitud rahvaesindajad ei suuda päris hästi aru saada, kuidas maailm toimib, ja sellest tulenevalt tegeletakse peamiselt ümberjagamise, mitte uue väärtuse loomisele kaasa aitamisega. Tuju teeb heaks teadmine, et eestlased ei anna alla ja tulevad ka praegustest raskustest veelgi tugevamatena välja,“ kõneleb ettevõtte juht.

Kriis, milles tahaks elada

Vaikuseruume tootva ja aasta eksportööri tunnustuse pälvinud firma Silen tegevjuht Endrus Arge ei soovi globaalsele majandusele hinnangut anda, kuid tahab tsiteerida Andrus Ansipit, kes mõni aeg tagasi ütles, et selles kriisis tahaks elada küll.

„Silen on praeguseks laienenud 60 riiki ja see annab meile unikaalse võimaluse tasakaalustada jahtunud majandustest tulenevaid riske. Meie meeskond suutis teha tavatult suure hüppe pandeemia ajal ja näeme ka täna häid võimalusi uueks, veel kiiremaks arenguks.“

Aasta perefirmaks valitud väiketootjatele tootmise ja turustamise haldamiseks mõeldud tarkvara pakkuv MRPPeasy juht Konstantin Klugman nendib, et aasta on olnud võrreldes varasematega raskem, kuid sellest hoolimata ettevõtte kasv jätkus. „Usume, et järgmisel aastal asendub majanduslangus tõusuga, hiljemalt aasta teisel poolel,“ tõdeb ta optimistlikult.

Praegusel ajal valmistab Klugmanile rõõmu, et ettevõte saab kasvada ka raskel ajal. Murekohana toob ta välja, et on tunda paljude klientide ebakindlust tuleviku suhtes. „Selles situatsioonis kannatavad IT-investeeringud esimeste seas.“

Elektroonikahiid vähendas prognoosi

Elektroonikatööstuse suurnimi, konkurentsivõimelisim tööstus Ericsson Eesti ei soovi siinse majandusolukorra kohta arvamust avaldada, kuid kommenteerib seda sidevõrgutehnoloogia juurutamise vaatenurgast. Nimelt on ettevõte märganud globaalselt teatavat rahunemist ja ettevaatlikkust investeeringutes uutesse mobiilsidevõrkude uuendustesse ning seda tulenevalt makromajanduslikest muutustest. Samal ajal on näiteks vastupidist trendi näha Indias, kus selle aasta jooksul on võrkude väljaehitamise kiirus olnud rekordiline, mis on osaliselt leevendanud langust teistel turgudel, eriti Põhja-Ameerikas. See pani suurfirmat vähendama prognoositud ülemaailmset 5G rakendamise mahtu kümnendiku võrra.

„Vaatamata väljakutseid esitavale turule ja majandustingimustele, tuleb jätkata keskendumist strateegia elluviimisele, realistlike ärieesmärkide seadmisele, investeerida jätkusuutlikkusse, töötajate arengusse ega saa kaotada silmist pikema tuleviku perspektiivi,“ ütleb Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar.

Finantsteenuse pakkuja ja aasta kõige konkurentsivõimelisem teenindusettevõte Admirals näeb selgelt seda, et majanduse hetkeseis on murettekitav.

„Majanduskasvu aeglustumine, hüppeliselt suurenenud inflatsioon ja kallinenud hinnad on mõjutanud paljude inimeste elukvaliteeti. Aga siinjuures ei maksa unustada, et majandus on alati tsükliline – tõusude ja mõõnadega. Seetõttu olen lootusrikas, et majandus suudab taastuda ja usun, et näeme uue aasta alguses juba positiivseid märke,“ sõnab ettevõtte tegevjuht Sergei Bogatenkov.

Valitsejaile meeldivad „monumendid“

Aasta kõige konkurentsivõimelisema kaubandusettevõtte ehk kütusetarnija Orlen Eesti OÜ tegevjuht Waldemar Krol tõdeb samuti alustuseks, et globaalselt elame väga keerulises geopoliitilises olukorras, mis võib hetkega muuta majanduse väljavaateid. Kütused ja energia on majanduse võtmekomponendid ning riik peaks pingutama selle nimel, et mõlemad oleksid tagatud taskukohase hinnaga ja usaldusväärsetest allikatest.

„See, mis toimub praegu nii Lähis-Idas kui ka Ukrainas, on üldine murekoht nii ühiskonnale kui ka meie ärile. Peame mõistma, et mis tahes aset leidvad sündmused Suessi kanalis avaldavad kütuseturgudele otsustavat mõju,“ räägib tegevjuht.

Lokaalselt on Kroli arvates üllatav tõsiasi, et praegu on valitsusorganite fookus keskendunud sellele, milline võiks välja näha aasta 2030 või 2050, ja vaid vähesed küsivad, kuidas nende eesmärkideni jõuame. Millised on riigi tegelikud elujõulised võimalused ja kas esitatud visioonid ning otsused on parimad?

„Mõnikord tundub, et praeguste probleemide ja kitsaskohtade lahendamise asemel keskenduvad administratsioon ning riigiasutused pigem tulevikuprojektidele ja oma võimuperioodi „mälestusmärkide“ arendamisele, mitte ei otsi parimaid ega kuluefektiivsemaid võimalusi praeguses hetkes,“ leiab Krol.

Aasta ettevõte selgub 4. novembri õhtul toimuval auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted 2023“, mida saab samal õhtul vaadata ETVst. Samuti tunnustatakse ettevõtluse edendajad ning antakse üle noore ettevõtja preemia.

Konkurss „Ettevõtluse auhind“ on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele ja ettevõtlikkusele. Konkurssi korraldavad EASi KredEx ühendasutus ja Eesti Tööandjate Keskliit ning eesmärk on edendada ettevõtlikkust ja tõsta esile ambitsioonikamaid Eesti ettevõtteid.

„Ettevõtluse auhinna“ konkursi korraldamist ja artiklite ilmumist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.