VIDEO | Riigikogu erikomisjon Nordica tegevuse kohta. Komisjoni liige: kuuldused firma tegevuse osas on halvad

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis käsitletakse Riigikontrolli aruannet „Ülevaade riikliku lennuettevõtte Nordica tegevusest“. Erikomisjonis osalevad Kliimaministeeriumi, Nordic Aviation Group ASi ja Riigikontrolli esindajad.

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul ei leidnud Riigikontroll auditi käigus olulisi argumente, mis kinnitaks, et riigile kuuluvad äriühingud AS Nordic Aviation Group (kaubamärginimega Nordica) ja OÜ Transpordi Varahaldus (TVH) oleksid praegusel kujul riigile strateegiliselt vajalikud ning eksisteeriks arusaadav avalik huvi riigi osalemiseks neis äri-ühingutes. „Samuti viitavad auditimaterjalid, et riik ei ole osutunud piisavalt oskuslikuks ja huvitatud omanikuks nii keerulises äri-valdkonnas nagu lennundus,“ lisas ta. Seetõttu soovitab Riigikontroll võtta pärast Nordicas algatatud erikontrolli tulemuste selgumist ja majandustegevuse stabiliseerumise korral suund Nordica ja TVH võõrandamisele.

Erikomisjoni istungile on kutsutud Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu, Nordic Aviation Group AS nõukogu esimees David James O’Brock-Kaljuvee, Nordic Aviation Group AS juhatuse liige Eteri Harring ja Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite.

Riigikontroll teatas erikomisjonis, et kliimaministrile anti Nordicaga seoses kolm soovitust. Esiteks tuleks pärast Nordica erikontrolli tulemuste selgumist ja majandustegevuse stabiliseerimist esitada valitsusele otsustamiseks ettepanek Nordica ja TVH või nende baasil loodava valdusettevõtte võõrandamise kohta. Teiseks, kuni võõrandamiseni tuleks määrata omanikuootustes, milliste asjaolude ilmnemisel tuleb firmal tagada lennuühendused Eesti ja teiste riikide vahel. Lisaks tuleks tagada, et Nordical ning TVH-l oleks tegutsemisperioodil igal ajahetkel olemas kinnitatud omanikuootused ja nõukogu heaks kiidetud strateegia ja et nende elluviimist kontrolliks nõukogu.

Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu, kes on samuti Nordica nõukogu liige, ütles erikomisjoni istungil, et ollakse nõus, et ettevõtte erastamine on mõistlik ning selleks tuleb luua vajalikud eeldused. Tulevikus nähakse, et lennuühenduste soodustamiseks tuleks arendada Tallinna Lennujaama.

Lennufirma polnud strateegiline investeering

Nordic Aviation Group AS nõukogu esimees David James O’Brock-Kaljuvee andis samuti aru lennufirma tegevusest. O’Brocki sõnul oli riigi poolt antud talle 2021. aastal eesmärgiks muuta juhtimisstruktuur efektiivsemaks. Ootustega hakati tegelema, kuid pandeemia tõttu ei jõutud nendes eesmärkides kaugele. Ta lisab, et kui lennufirma oleks nii strateegiliselt oluline riigi jaoks, siis tuleks sellesse pidevalt investeerida. Kui mitte, siis tuleks võimalus anda teistele.

Toomas Uibo, riigikogu liige, kes oli Nordicaga seotud kuni 2023. aasta märtsini, uuris O’Brockilt tema varasema kogemuse kohta lennunduses. O’Brock möönis, et selles valdkonnas puudus tal kogemus firma juhtimisel, kuid temaga samal ajal liitus ettevõttega teine nõukoguliige, kellel oli lennundusvaldkonnas kogemus olemas ning seetõttu otsustas ta siiski väljakutse vastu võtta.

Uibo uuris lisaks, kas ettevõttele sai saatuslikuks agressiivne laienemine, kuid sellega O’Brock ei nõustu, sest riigiabi tingimuste kohaselt ei tohtinud firma agressiivselt laieneda.

Konsultatsioonifirma kehv maine

Erikomisjon arutles ka Nordica poolt palgatud konsultatsioonifirma Knighthood Globali üle, kelle juhtidele on esitatud Itaalias kriminaalsüüdistus. Salmu sõnul oli Nordica teadlik firma palkamise hetkel, et konsultatsioonifirmal olid vaidlused üleval, kuid konkreetsest juhtumist teadlikud ei oldud. Komisjoni liige Toomas Uibo märkis, et temani on Nordicast jõudnud murettekitavad sõnumid, kus konsultatsioonifirma sarnane projekt Air Maltaga ebaõnnestus ning ka kliendid ja konkurendid peavad firma mainet halvaks.

Salmu sõnul on Knighthood Globaliga sõlmitud leping kuni kuueks kuuks ning seda on võimalik ka lõpetada. Lepingu maksumuseks on 200 000 eurot kuus ning selle raames liitub Nordicaga tegevjuht ja 1-2 töötajat. Samuti käivad täiendavad meeskonnaliikmed Eestis abis ning samuti on firmal ka täiendavad liikmed, kes tegelevad projektiga. Uuel tegevjuhil, Remco Althuisil teadaolevalt kriminaalsüüdistuega seost ei ole.

Uibo lisab, et temani on jõudnud häirivad teated seoses palgatud konsultatsioonifirmaga. Tema andmetel puudub meeskonnal täna puudub plaan ja samuti on suhtlus klientide ning koostööpartneritega olematu. Ka heitis ta ette, et tegevjuhi suhtlus meediaga on puudulik, mis jätab kõik kentsaka mulje. O’Brocki sõnul on kriitikanooled aga ülekohtused: meediapäringutele on vastatud ning kliente ei ignoreerita. Näiteks on pärast konsultatsioonifirma palkamist kohtutud esimest korda SASi juhtkonnaga. Ka Salmu kinnitab, et suhtlus partnerite ning meediaga toimub.

Võõrandamisest on juba aastaid olnud juttu

Septembri lõpus avaldas riigikontroll aruande, kus märkis, et Nordica on näide selle kohta, kuidas riik ei tohiks talle kuuluvat äriühingut valitseda.

Riigikontrolli arvates nappis nii Nordica kui ka seda teenindava OÜ Transpordi Varahaldus riigi omandis pidamiseks argumente enne juulis ilmnenud Nordica tõsiseid rahalisi raskusi ja napib ka nüüd.

Riigikontroll tuvastas, et katseid kahjumlik Tallinnast lendamine peatada on esinenud, kuid omaniku tasandil ei jõutud vajalike kokkulepeteni ja ettevõtte osutatud tõsistele probleemidele omaniku esindaja ei reageerinud. Nordica asutati 2015. aasta sügisel 40,7 miljoni euro eest, et tagada Eestile vajalikud lennuühendused ja teenindada ASiga Estonian Air sarnast liinivõrku, kuid kolm aastat hiljem oli riigi antud raha sisuliselt otsas.

Nordica juhatus otsis asutamisest alates muid teenimisvõimalusi, et katta Tallinnast lendamise kahjumit, ja hakkas oma lennukeid ja meeskondi rentima teistele lennufirmadele. Juhatus tõstatas korduvalt ettevõtte nõukogus strateegia uuendamise küsimuse, sest omaniku ootust lennata Tallinnast oli rahvusvaheliste lennukompaniidega kasumlikult konkureerides majanduslikult keeruline täita.

Siiski ei läinud ei Nordica nõukogu ega osalust valitsev majandus- ja kommunikatsiooniminister kaasa sooviga vaagida Tallinnast lendamise perspektiivikust, kuni majanduslik reaalsus sundis liinid Tallinnast sulgema. Nordica juhatus oli soovinud äriplaani ülevaatamist tulutult juba ligi kümme korda, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 2019. aastal nõustus viimaks regulaarlennud Tallinnast lõpetama, hoides ära ettevõtte kokkukukkumise.

Alates suvest 2019 tõstatati vabariigi valitsuses korduvalt küsimus, kas riigil on vaja lennuettevõtet, mis Eestist ei lenda, kuid mõttevahetus vaibus. Augustist 2019 kuni juulini 2021 tõi kaks erinevat rahandusministrit kokku neljal korral valitsuse ette kaaluda küsimuse, kas Nordica omamine on põhjendatud. Nendele üleskutsetele nähtavaid tegevusi ei järgnenud.

Nii nagu kogu maailma lennundust, tabas koroonakriis ka Nordicat. Sügiseks 2020 oli Nordica praktiliselt maksejõuetu. Oktoobris 2020 sai lennufirma riigilt 22 miljonit eurot ja lisaks võimaluse laenata riigi sihtasutuselt KredEx täiendavalt 8 miljonit eurot. Euroopa Komisjon kiitis Nordicale antud riigiabi heaks tingimusel, et ettevõte ei tohi opereerida kahjumlikke liine. Raske oli Nordical siiski juba enne koroonapandeemiat. Likviidsusprobleeme oli suurendanud ebaõnnestunud koostöö lennufirmaga Adria Airways, mis lõppes Nordica jaoks 4,6 miljoni euro mahakandmisega.

Nordica jõudis aastatel 2021 ja 2022 nappi kasumisse, ja ehkki juba alates augustist 2019 tõstatasid erinevad rahandusministrid korduvalt küsimuse Nordica omamise otstarbekuse kohta, arutelud takerdusid ja vaibusid ning Vabariigi Valitsus Nordica võõrandamise otsuseni ei jõudnud. Nüüd on Nordica majandusolukorra halvenemise tõttu asjaolud oluliselt muutunud.

2023. aasta juulis ilmnes, et Nordica majandusolukord oli alates tänavu maikuust järsult halvenenud. Äriühingu juhatuse esimees lahkus ja Nordica majandustegevuse ümberstruktureerimiseks palgati rahvusvahelised eksperdid. Lisaks otsustas kliimaminister viia Nordicas läbi erikontrolli. Ministri sõnul peaksid erikontrolli tulemused selguma kolme kuuga ja ettevõtte stabiliseerimiseks on antud pool aastat aega.

Ettevõtte tegevus ja juhtkonna otsused ei ole püsivalt jälgitavad, sest hulk materjale puudub või pole säilinud. Omaniku juhised on olnud vastuolulised. Nordica erikontrolli tulemuste selgumise järel oleks mõistlik võõrandada nii Nordica kui ka Transpordi Varahaldus.

Riigikontroll soovitas septembri lõpus Vabariigi Valitsusel pärast Nordica erikontrolli tulemuste selgumist ja majandustegevuse stabiliseerimist otsustada, milline müügiviis vastab riigi huvidele enim: kas võõrandada Nordica ja Transpordi Varahaldus koos või eraldi, osaliselt või täielikult. Kui valitsus otsustab siiski jätkata Nordica ja Transpordi Varahalduse omanikuna, soovitas Riigikontroll selgelt sõnastada, miks on äriühingud riigile strateegiliselt vajalikud ja millist avaliku huvi funktsiooni need täidavad. Lennundusturu tõrke korral, mille tekkimist peavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud väga ebatõenäoliseks, oleks riigil peale Nordica omamise ka teisi võimalusi vajalike lennuühenduste tagamiseks.

Ettevõte on teeninud mitu kvartalit kahjumit

Nordica kolmanda kvartali tulemusel selguvad järgmisel nädalal. Sutt tõi välja, et juurpõhjus konsultatsioonifirma palkamiseks oli ettevõtte kahjumi tootmine. „Küsimus pole likviidsuses, vaid maksevõimes.“ Uibo selgitas, et suures osas on tegemist väliste mõjudega – liisingu firmad ei andnud lennukeid üle õigeks ajaks, lennukid said vigastada. „Seisma jäi sel aastal mitu lennukid. Ühel kuul oli puudu 4-5 lennukit, kuna varuosade liikumine oli häiritud.“ Ta lisas, et selle probleemiga seisavad silmitsi mitmed lennufirmad Euroopas.

O’Brock tõi välja, et Nordical oli lennukeid puudu, kuna tarneahel oli puudulik, samuti oli puudus meeskonna liikmetest. See tõi kaasa kiire käibe languse. Viimased kaks aastat on tegutsenud ettevõte nii-öelda pinna peal, lisas ta.

Tema sõnul tuli välja, et probleem oli laiem kui metalliprobleem. „Lepingud, mis olid tehtud uute partneritega, seal polnud riskid maandatud.“ Sellest tulid omakorda probleemid, mistõttu otsustas nõukogu, et on vaja kedagi, kes aitaks olukorda lahendada. Nordica päästmiseks kaasati 1,2 miljoni euro eest meeskond.

Harring selgitas, et Nordica majandustulemused halvenesid teises kvartalis paljuski välistegurite mõjul. Seda mõjutasid rendilennukite hilisem saabumine ja tööjõu probleem. „Kuna käive kukkus ära, tootis ettevõte kahjumit.“ Uue tiimi fookuseks on Harringi sõnul üle vaadata lennuoperatsioonide tõhustamine ja leida kuluefektiivsus. Vajadusel rääkida läbi lepingu tingimused. „Küsimus on, kuidas arendada ettevõtet võimalikult efektiivselt muutunud turutingimustes.“

Ta lisas, et esimese kvartali negatiivne tulemus oli selgitav, kuna uus projekt oli käimas, millele kulus käivituskulusid, tulud pidid tulema suvel. Tulemused pöördusid halvemaks teises kvartalis, eriti maikuust, mil oli põhiraha teenimise aeg, lisas Harring. Sel ajal tõstatasid probleemid nii nõukogu kui ka juhatus, märkis ta. Salmu tõi välja, et käibe langus on tagajärg, mitte põhjus.

Endise tegevjuhi lahkumine

Istungil tuli teemaks ka Nordica endise tegevjuhi Jan Palmeri päevapealt lahkumine. O’Brock selgitas, et selle sammuga kokkuhoidu ei tulnud ning ettevõte soovis, et Palmer jääks ametisse aasta lõpuni. „Lennundus on üles ehitatud nii, et seal peab olema vastutav inimene,“ sõnas O’Brock. Ta lisas, et Palmer lahkus ametist isiklikel põhjustel.

Uibo sõnas, et Palmer aitab siiani ettevõtet. Ta selgitas, et Palmeril oli lepingu ülesütlemise aeg 1 kuu ning Palmer kinnitas, et on nõus aitama ettevõtet aasta lõpuni, kuid ei tulnud ettepanekut, kuidas ta võiks seda teha.

O’Brock mainis, et kogu nõukogu teadis, et Palmer jääb juhatuse liikmeks detsembrini, pole teada, miks ta lahkus. Nõukogu soovis, et Palmer oleks jäänud ettevõttesse detsembri lõpuni. „Palmer eemaldati protsessist ja teda ei kaasatud,“ lisas Uibo. Salmu tõdes, et enne Palmeri lahkumist polnud diskussiooni täiendava meeskonna kaasamiseks. O’Brock sõnas, et Palmeri leping oli sama, mis teistel juhatuse liikmetel. „Kõikidel oli lepingu ülesütlemise tähtaeg 1 kuu.“