Alexela juht Marti Hääl: elektriturul vaba turumajandus ei toimi

Rahvusringhäälingu otsesaate „Otse uudistemajast“ külaline oli täna Alexela juhatuse liige Marti Hääl.

Eesti riik on omale võtnud ambitsioonika eesmärgi: 2030. aastal toodetakse kogu Eestis tarbitav elekter taastuvatest energiaallikatest. Riigikontroll andis sellele nädala alguses aga hävitava hinnangu. Plaan on puudulik ja palju on jäetud tegemata.

Marti Hääl ütleb, et midagi põrutavalt uut riigikontrolli aruandes ei olnud. Olulisim nüanss on 2030. aasta plaani juures hinnakomponent. „Tagasi vaadates on see ka kõige suurem väljakutse, kuidas hinnaküsimust käsitleda. Oluline on lõpptarbija hind ehk kui palju kodutarbija maksab,“ sõnab ta.

Hääle sõnul pole ühte ja ainust head lahendust, mis fossiilset energiat asendaks. Ainult tuulest ei piisa, kuid lõpuks on küsimus taas hinnas. „Energiamajandus on majanduse vereringe. Kuni töötab tõrgeteta, ei pane keegi tähele. Kui tekivad tõrked, näiteks kõrge hind, siis sellega tuleks tegeleda,“ selgitab ta. Kuidas oleks hind tarbijale ettenähtavam?

Ta ütleb, et energiaturul vabast turumajandusest rääkida ei saa. Riigid kasutavad väga palju administratiivseid meetmeid, näiteks CO₂ kvoot. „See on rohkem loosunglikult väga liberaalne ja turumajanduslik, kuid tegelikult toetusskeemide tõttu väga suurte turumoonutustega. Klassikaline turumajandus ei tööta,“ hindab ta. Ta toob näiteks, et elektri hind, mis börsil kujuneb, tohib sisaldada elektritootmise muutuvkulusid.

„Turg ei lahenda ise seda probleemi ära. Siin on vaja selget majanduspoliitikat – millist elektrit vaja on? Energiapoliitika ei saa majanduspoliitikast ees käia,“ ütleb Hääl. Tema sõnul on vaja majanduspoliitilist tervikpilti selle kohta, milline on Eesti kümne, 20, 30 aasta pärast. „Tuulepargid, tuumajaam – need on pusletükid, mitte eraldi tervikpilt. Riik peaks tükkidest pildi kokku panema,“ hindab ta.

Gaasijaama ehitus on Hääle hinnangul aga keeruline, kui mitte lausa hullumeelne otsus. Turul on liiga palju muutujaid. Kui neid on liiga palju, mõjutab see otsuseid. Kapital on kallim, hind tarbijale on kallim. „See on energiapoliitiline otsus. See ongi see suur tervikpilt ka. Ei saa jääda ootama, et mõni turuosaline on nii julge, et tuleb proovima,“ heidab ta riigile kinda.

Põlevkivielektrile aga lõputult jääda ei saa. Hääle hinnangul oleks see Eesti ekspordile üldiselt väga karm otsus.

Vaata saadet täismahus ERR-ist!