Ekspert soovitab pensioni kogumisel võtta eeskuju investeerimisgurust Warren Buffettist

Swedbanki investeerimise ja pensioni valdkonnajuht Kaire Peik kirjutab arvamusloos, et liitintress on iga investori parim sõber, mida kogenumad investeerijad kutsuvad naljaga pooleks kaheksandaks maailmaimeks.

Tegemist on pensioniks valmistumisel olulise komponendiga, andes aastate jooksul suure panuse meie pensionisse. Kuid millal ilmneb liitintressi kasulikkus? Liitintressi suurim eelis võrreldes tavalise lihtintressiga on asjaolu, et edasi investeeritakse alati põhisumma ning lisandunud tootlus.

Toome lihtsustatud näite: 5% tootlusega 10 000 eurot investeerides on see kasvanud aasta pärast 500 euro võrra, 10 500 euroni. Kui kasutada lihtintressi, st tootlust teenib ainult alginvesteering, oleks iga-aastane tulu 500 eurot ning 20 aasta pärast koguneks fondi kokku 20 000 eurot. Liitintress puhul aga investeeritakse (või õigemini reinvesteeritakse) edasi iga-aastane lisandunud tootlus ning nii on investeeritud kogu summa 20 aasta pärast juba hoopis 26 532 eurot. Märkimisväärne vahe, kas pole? Ning kujutage vaid ette, kui iga kuu lisandub investeerides veel summasid, nagu näiteks pensioni II sambas?

Warren Buffett – liitintressi suurim fänn

Eelnev lihtsustatud arvutus ei näita liitintressi reaalset võimet, kuna tegelikkuses on pensionifondide kogumisperiood oluliselt pikem ning iga kuu lisandub näiteks II sambasse brutopalgalt 2% ning riigi poolne sotsiaalmaksust tulev 4% lisa. Liitintressi kasu kiidavad eelkõige aga professionaalsed investorid, kes tegelevad investeerimisega järjepidevalt. Nii on näiteks Warren Buffett öelnud, et tema varandus pärineb kolme komponendi kooslusest: võimalusest elada USA-s, headest geenidest ja liitintressist.

Toome päriselulise näite: Buffetti investeeringute keskmine aastane tootlus on 22%. Võrdluseks on tuntud New Yorki riskifondi Renaissance Technologiesi asutaja Jim Simonsi portfelli tootlus 66% aastas. Miks on siis nii, et Buffett on maailma jõukamate inimeste TOP 5 seas ja Simons pole? Vastus seisneb selles, et Buffett alustas investeerimisega juba 11-aastaselt, 1940. aastate alguses, Simons aga 1988. aastal. See tähendab, et suuremast tootlusest hoolimata on liitintress Buffetti kasuks töötanud oluliselt kauem kui Simonsi jaoks, 35 versus 82 aastat liitintressi võlu.

Aeg on liitintressi parim sõber

Just investeerimisperioodi pikkus on liitintressi suurim abimees. Näiteks kui 5%-lise tootlusega portfellis on 20 000 eurot, siis 5 aasta pärast on portfell kasvanud 25 525 euroni, 10 aasta pärast juba 32 577 euroni, 15 aasta pärast aga lausa 41 578 euroni. Ehk mida rohkem aastaid möödub, seda kiiremini kasvab liitintressi toel portfelli väärtus.

Viimane on hea uudis pensioniks valmistujatele, kelle investeerimisperiood on väga pikk, sest aeg on investori parim sõber. Kuigi alustades ei pruugi esimestel aastatel liitintressi võlu endast veel märku anda, aga mida aasta edasi, seda märgatavamaks selle töö muutub. Mida pikem periood ja mida suuremad summad, seda olulisemalt mõjutab see kaheksandaks maailmaimeks kutsutu portfelli väärtust.

Tootlus ja igakuised sissemaksed annavad olulise panuse

Samuti on oluline tootluse suurus ja igakuiste sissemaksete suurus. Kui tootlus on 3%, siis vajab liitintress tööle hakkamiseks rohkem aega kui näiteks 7% tootluse puhul. Sama oluline on regulaarse investeerimise järjepidevus – mida suurem summa liitintressi teenib, seda suuremaks saab muutuda kasu. Seetõttu tasub silmas pidada, et juba kuu aja pärast, alates 1. jaanuarist on kõigil võimalik suurendada oma teise samba sissemakseid, mis hakkavad tööle alates 2025. aasta algusest. Valida saab, kas jätkata senise 2% ja suuremate palgast minevate 4% ja 6% panuste vahel.

Kokkuvõttes hakkab liitintress pensioniks valmistumisel tööle kohe, märkimisväärseks muutub see aga alles aastate möödudes ning mida suurem juba investeeritud summa on ja mida parem tootlus, seda kiiremini mõju avaldub. Kõige suurema panuse annab liitintress pensionikogumise lõpusirgel ehk viimased 10 pensionieelset aastat. Selleks ajaks on aastakümnete jooksul regulaarselt tehtud investeeringud koos tootlusega märkamatult tekitanud märkimisväärse summa.

Delfi Ärileht kirjutas nädala alguses, kuidas Eesti inimesi võib pensionipõlves vaesus tabada, kui nad pensioniks raha säästmist tõsisemalt võtma ei hakka.