„Töötame selle nimel, et olla valmis börsile minekuks 2024. aasta lõpuks, kuid mis tahes noteerimine sõltub turutingimustest,“ ütles Bolti pressiesindaja Liisi Maria Aleksius ettevõtte börsiplaanide kohta.

Kevadel ütles Bolti asutaja ja juht Markus Villig Reutersile, et järgmise 12 kuu jooksul on plaan jõuda kasumlikuks ning et eelduste järgi saab Boltist esimene kasumlik Euroopa mobiilsusplatvorm.

Kuidas sellega läheb? „Liigume plaanipäraselt õiges suunas,“ ütles Aleksius.

Kevadel märkis Villig, et ettevõtte praegune rahastus on piisav ning enne börsile tulekut pole plaanis täiendavalt raha kaasata. Viimati kaasas Bolt raha eelmise aasta alguses, kokku 628 miljonit eurot. Kevadel rääkis Villig, et plaan on minna avalikuks 2025. aastal, sõltudes lõpuks turu olukorrast. Kokku on Bolt kaasanud rahastust ligi 1,8 miljardit eurot.

Nullintresside ajastul said mikromobiilsuse ettevõtted tugevalt laieneda riskiinvestorite raha toel ning kasumlikkus polnud esmane eesmärk. Kas ja kuivõrd on sektori erinevates ärides võimalik kasumit teenida on samuti omaette küsimus, Bolti globaalsetel konkurentidel igatahes kerge ei ole. Pimepoodide suurim Euroopa konkurent Getir on peatanud mitmes riigis tegevuse ning on rahapuuduse tõttu hädas. Lihtne pole ka elektritõukerataste lühirendi äris. Teisalt teenis Uber kolmandas kvartalis ärikasumit ehk jäi plussi ning seda teist kvartalit järjest.

Aasta alguses hindas väljaanne Bloomberg, et Bolti väärtus on koos ülejäänud turuga oluliselt langenud.

Bolti viimasest, 2022. aasta majandusaruandest selgub, et kontserni müügitulu kasvas 2022. aastal tugevalt ning käive suurenes aastaga 152 protsenti, küündides ligi 1,3 miljardi euroni. Oluliselt vähenes ka kahjum. Varasema 2021. aasta poolemiljardilise kahjumi juures oli 2022. aasta koondkahjum -72,9 miljonit. 2022. aastal vähenes ka ärikahjum lõpetades pea -262,6 miljoni juures.