2023. aastal maksis Swedbank AS koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega 59 miljonit eurot tööjõumakse, olles sellega üks Eesti suuremaid tööjõumaksude maksjaid.

Swedbank Eestist on oodata erakorralist dividendi 250 miljonit eurot, kirjutab Rootsi emafirma kvartaliaruandes. Suuresti just erakorralise oodatava dividendi tõttu suurenes emafirma maksukulu ligi 49 miljoni eurot võrra ning kerkis 21,8% peale (2022: 20,2%).

2023. aastal maksis Swedbank AS koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega kokku 68 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu.

„2023. aasta oli Eesti majandusele keeruline, kuid meie kliendid said endale võetud finantskohustustega hästi hakkama. Meie hinnangul ei ole ka alanud aastal Eesti majanduses kiiret kasvu oodata. Swedbank on jätkuvalt Eesti panganduses liidripositsioonil ja ka keerulistele aegadele vaatamata soovime oma klientidele pakkuda sobivaid finantslahendusi. Jätkasime ettevalmistusi 10 miljonilise sihtkapitaliga haridusse investeeriva fondi käivitamise osas. 2023. aastal maksime riigikassasse koos tütarettevõtete ja Eestis tegutsevate grupi ettevõtetega 59 miljonit eurot tööjõumakse ja 68 miljonit eurot ettevõtte tulumaksu,“ ütles Lepp.

Tulud kasvasid üle 300 miljoni euro võrra

Swedbank AS-i eraklientide laenumahud kasvasid aastaga 5 protsenti ja äriklientide omad 7 protsenti. Hoiused kasvasid 1 protsendi võrra. Aastaga väljastati eraisikutele uusi laene kogusummas 1,05 miljardit eurot ja ettevõtetele 1,7 miljardit eurot.

Tulud kasvasid 309 miljoni euro võrra, seda peamiselt suuremate intressitulude toel, mis on tingitud peamiselt suurematest tuludest seoses Euroopa Keskpanga tõstetud intressimääradega.

Puhas intressitulu kasvas 244 miljoni euro võrra, kasvu toetasid suurem laenuportfell ning euribori toel kasvanud intressid.

Väiksemad maksed ja väärtpaberitega seotud tulud vähendasid puhast teenustasutulu 1 miljoni euro võrra. Klientide suurem kaartide käive ja ettevõtete suurem laenulimiidi kasutus vähendasid seda miinust.

Puhastulu finantsinstrumentidelt kasvas 8 miljoni euro võrra, tingituna varade ümberhindluse realiseerimata kasumist varahalduse ja kindlustuse valdkondades, mille positiivset mõju vähendas väiksem tulu valuutakauplemise tehingutest. Muud tulud kasvasid 58 miljoni euro võrra suurenenud kindlustustulude toel.

Kulud kasvasid 20 miljoni euro võrra. Kulude tõusu peamisteks põhjusteks olid suuremad personalikulud, konsultatsioonikulud ja Swedbanki grupist sisse ostetavate teenuste kulude kasv. Samuti kasvasid digilahendustega seotud kulud ja investeeringud.

2023. aasta eeldatav krediidikahjum ja eeldatavate kahjude katteks tehtud reservide kulu oli -3 miljonit eurot.

Oodatud erakorralised dividendid

Kokku kujuneb Swedbank Eesti jaoks seoses dividendide plaanitava 250 miljoni eurose väljamaksega tulumaksuks 62,5 miljonit eurot, selgitas Swedbank AS-i juht Olavi Lepp Ärilehele. „See on ühekordne täiendav kulu ja selle jaoks tegime samas summas eraldise ehk kandsime kuludesse detsembris 2023,“ märkis Lepp.

Mullu septembris käisid pangad aina valjemalt ringelnud pangamaksu idee pareerimiseks valitsusele välja ettepaneku maksta tänavu erakorralisi dividende. „Selle tulemusena laekub 2024. aastal pankadelt tulumaksuna riigieelarvesse ca 245 miljonit eurot – see on võrreldes 2022. aastal makstud summadega ligi viis korda enam,“ ütles septembris Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.

Kohalikul kapitalil põhinevad LHV Group ja Coop Pank märkisid toona, et loodetav erakorraline dividend tuleb suuresti siinsetest Rootsi pankadest ning nemad enda dividendipoliitikat ei muuda.

„Selle kokkuleppe täidavad väga suures osas ära kaks S-tähega algavat panka ja sellega on kogu sektoris rahu sõlmitud. Respekt,“ ütles Coop Panga juht Margus Rink toona ja lisas hiljem, et loodetavasti valitseb kolm aastat rahu.