„Juhend on vajalik, et oleks üheseltmõistetavalt keelatud sellised tehingud, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on maksueelise saamine. Maksuskeemide kasutamine maksueelise saamiseks on ebaõiglane kõikide teiste ettevõtete suhtes, kes ausalt makse tasuvad,“ sõnas Liivamägi reaktsioonina majandusministeeriumi kriitikale.

„Teema reguleerimise vajaduse tõstatas korralisel koostöökohtumisel ligi aasta tagasi Advokatuur, kuna praktikas oli probleeme nn debt push-down skeemide kasutamise maksunduslikul tõlgendamisel. Seega on reaalne vajadus seaduse täiendavaks selgitamiseks, millest ettevõtjad saaksid edaspidi lähtuda.“

Jutt käib nn debt push-down-tehingute maksukäsitlusest. See on finantsmeede, mida fondid ja ettevõtted kasutavad, et osta üle teisi firmasid, võttes selle käigus ka laenu (leveraged buyout). Tehingujada tulemusena hakkab laenu teenindama omandatav ühing. Maksu- ja tolliametil on plaan uuendada juhendit, kuidas tõlgendada selliseid tehinguid ehk et mis juhul on tegu agressiivse maksuplaneerimisega ja mis juhul mitte.

Erinevates osapooltes on tekitanud pahameelt mh see, et maksukäsitluse tõlgendust soovitakse muuta mitte seaduse, vaid juhendi kaudu. Liivamägi viitas, et maksuseaduse selgitamisel on juhendi andmine tavapärane – selline võimalus on sätestatud ka maksukorralduse seaduses.

„See on lihtsam ja efektiivsem viis seaduses toodud nõuete selgitamiseks, kuna kõiki võimalikke elu mitmekesisuse nüansse on võimatu ja ebavajalik seadusesse sisse kirjutada. Selle juhendiga ei kehtestata uusi makse, vaid avatakse maksuhalduri praktikat ja seisukohti, millal teatud tehingud loetakse kasumi jagamiseks,“ sõnas rahandusministeeriumi asekantsler. Nimelt viitas Tiit Riisalo vastuses Eesti kaubandus-tööstuskoja pöördumisele, et juhendiga liigitatakse justkui tavapärased tehingud agressiivseks maksuplaneerimiseks, mis tähendab, et sisuliselt on tegu uue maksuga.

Liivamägi lisas, et tööd on juhendiga tehtud pikalt. Selle esimene versioon valmis eelmise aasta kevadel ja kõigepealt tutvustas MTA seda rahandusministeeriumile ja Advokatuurile. Suvel-sügisel toimusid juhendi tutvustamiseks ja arutamiseks kohtumised, kus osalesid Pangaliit ja pangad, EstVCA, FinanceEstonia, Maksumaksjate Liit, Advokatuur, IFA Eesti ja maksunõustajad.

„Praegu käib töö tagasiside pealt laekunud versiooniga ning samuti toimuvad väga konstruktiivsed arutelud ja kohtumised asjaosalisega.“