Riik andis konkurentsiametile viimaks suuremad õigused

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks eelnõu, millega luuakse Eesti õigusesse uus konkurentsijärelevalvemenetlus ja antakse konkurentsiametile paremad võimalused konkurentsialaste rikkumiste tuvastamiseks ning keelatud teo toimepanijate vastutusele võtmiseks.

„Muudatusega kaitseme tarbijaid ja ausaid ettevõtjaid nende eest, kes turgu tahtlikult moonutavad. Tavatarbijale avaldub see peamiselt madalamate hindade, kvaliteetsemate toodete ja teenuste ning laiema sortimendi näol,“ selgitas muudatuse eesmärki justiitsminister Kalle Laanet.

Trahv kuni 10 protsenti ettevõtte kogukäibest

Uus konkurentsijärelevalvemenetlus hakkab asendama seni konkurentsireeglite rikkumisel rakendatud nelja erinevat menetlust järelevalvest kriminaalmenetluseni. Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõttele või ettevõtete ühendusele kaasneda senisest heidutavam trahv, mille suurus võib olla kuni 10 protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal.

Laaneti sõnul on koalitsiooni osapooled jõudnud eelnõuga kompromissini, et ECN+ direktiivi ülevõtmiseks antakse trahvi määramise õigus kohtule. „Eelnõu on nüüd üle antud riigikogule, kus saab jätkata arutelusid,“ märkis justiitsminister.

Trahv rohkem kui 600 000 eurot

„On väga oluline, et terves Euroopa Liidus oleks ühtsetel alustel ja sarnases menetluses toimiv konkurentsijärelevalve ning meil oleks suurem võimekus tuvastada konkurentsireeglite rikkumisi. Kindlasti ei ole eesmärk hakata automaatselt kõiki trahvima, vaid selle vajadus selgub õigusriigile kohaselt menetluse käigus,“ sõnas Laanet ning lisas: „Ennekõike võiks olla sellel aga heidutav mõju, et ettevõtted ei kaaluks selliste rikkumiste toime panemist. Millisel moel erinevatele rikkumistele tulevikus reageeritakse, sõltub aga muu hulgas rikkumise raskusest, rikkuja koostööst konkurentsiametiga ja tema valmidusest probleem lahendada.“

Konkurentsiseaduse muutmine oli alates sügisest korduvalt valitsuse laual, kuid iga nädal tõsteti see laualt sahtlisse tagasi. Suurim vastane oli sellele Eesti 200, kes sel kujul seadust ei soovinud. Loe pikemalt SIIT.

Eesti on praegu viimane EL riik, kel direktiiv veel üle võtmata. Eestit ootab juba praegu ees direktiivi ülevõtmise takerdumise tõttu Euroopa Kohtult üle 600 000-eurone trahv. Loe pikemalt SIIT.