Pangad toetavad Eesti Panga laenude üleviimise ettepanekuid, kuid ootuseid on veelgi

SEB panga esindaja näeb täna Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni koostöös valminud ettepanekutes head nii tarbijale kui panust ärilistele eesmärkidele. Bigbanki esindaja sõnul aga jääb sellest pankade vahelise konkurentsiolukorra parendamiseks vajaka.

Eesti Pank ja Finantsinspektsioon on tulnud välja mitme ettepanekuga, mis muudaksid inimeste jaoks kodulaenu üleviimise ühest pangast teise panka kiiremaks, lihtsamaks ja soodsamaks. Ettepanekute elluviimine parandaks laenuturu toimimist ja soodustaks konkurentsi panganduses, kuid see eeldab osaliselt seadusemuudatusi.

Eesti Panga ja FI hinnangul muudaks lepingu teise panka üleviimise muudaks kiiremaks ja tõhusamaks eelkõige see, kui kaotada või oluliselt vähendada laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise tasu. Lisaks võiks EP hinnangul kodulaenu üleviimisel teise panka laenutagatiseks olevat kinnisvara hinnata kinnisvarabüroo asemel pank ise ja samuti võiks ära jätta ka notarisse mineku kohustuse.

Teine ettepanekute grupp puudutab suuremate valikuvõimaluste pakkumist laenuhinna kujundamisel. Kui praegu pakub suur osa panku tüüplahendusena ainult 6 kuu euriboriga seotud laenu, siis üks ettepanek on kohustada panku pakkuma klientidele nii lühema kui ka pikema perioodi euriboriga seotud laene ja samuti mitmeks aastaks fikseeritud intressiga laenu.

Eesti Panga teatel võivad 100 000 euro suuruse laenu korral teise panka üleviimise kulud ulatuda lausa 3000 euroni.

Paremad laenutingimused annavad lisakokkuhoiu

SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallangu sõnul on täna kodulaenude refinantseerimine, ehk üleviimine ühest pangast teise, on Eestis võimalik, kuid küllalt kallis. “Seega jääb tarbijal, hoolimata paremate laenutingimuste saamisest konkureerivast pangast, muudatus sageli siiski tegemata. Kui kodulaenude liikuvus oleks paindlikum, võidaksid sellest nii tarbijad kui ka pangad ja seeläbi tugevneks kogu finantseerimissektor,“ rääkis Sille Hallang.

„Turumajandusele omaselt soosiks lihtsam kodulaenude liikuvus pankade vahel konkurentsi ning parandaks tervikuna pangandussektoris pakutavat kvaliteeti ja laenutingimusi. Euroopas on häid tulemusi näidanud see, et kodulaenu tingimusi ei fikseerita terveks laenuperioodiks, ehk 25 aastaks, vaid seda tehakse 3-5 aastaste sammudena, mis võimaldab saada regulaarselt osa hetke parimatest tingimustest. Ka kümnetes eurodes kodulaenu kuumakse muutus võimaldab laenuperioodi jooksul võita tuhandeid eurosid, kuid selleks ei peaks refinantseerimise kulu seda võitu n-ö ära sööma,“ sõnas Hallang. Ka notarite roll ja kinnisvara hindamise vajalikkus tuleks kodulaenude finantsseerimisel üle panga esindaja sõnul üle vaadata.

Tugevam konkurents toetaks kogu finantssektorit

Pangavahetuse lihtsustumine ei ole oluline vaid tarbija vaatest, vaid on SEB esindaja sõnul iseäranis oluline kogu finantssektori tarvis. „Tugevam kodulaenude konkurents soosiks ka teiste finantsteenuste innovatsiooni ja parandaks kogu teenussektori toimimist - lõppkokkuvõttes ei vaheta ju tarbijad panka vaid ühe laenu pärast, pigem otsitakse lisandväärtust, mida konkurendi juures pakutakse,“ nentis Hallang. „Näeme, et laenuturu paindlikkus oleks meile ka äriliselt kasulik, sest laenumarginaale on madalal hoidnud reeglina välismaised pangad nagu SEB, kellel on parem ligipääs odavamale rahale,“ täiendas Hallang.

Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebase tõdeb, et kui laenu ületoomine teisest pangast oleks kliendi jaoks notaritasude ärajäämise tõttu odavam, siis mõjuks see konkurentsile hästi. „See muudaks kliendid aktiivsemaks ja näeksime Luminoris refinantseerimise huvilisi veelgi enam,“ märkis Rebane.

Mis puutub aga euriboriga seotuse pikkust või intressipakkumist, siis mõlemad eelmainitud pangad pakuvad täna võimalust siduda oma laenuleping nii 3, 6 kui ka 12 kuu euriboriga või võimalust ka baasintressimäär pikemaks ajaks fikseerida.

Laenulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral on kolmekuuline etteteatamine Hallangu sõnul otstarbekas, kuna laenutingimused on mitmekümneks aastaks fikseeritud. Sellisel juhul on kolm kuud mõistlik aeg pangal laenuressursi vabastamiseks. Kui uus praktika oleks selline, et tingimusi vaadatakse üle 3-5 aasta tagant, siis ei oleks etteteatamise nii pikk tähtaeg tema sõnul enam vajalik.

Tagatiste hindamist reguleerib pankade jaoks Hallangu sõnul rahandusministri määrus, mis seab pankadele üldise raamistiku tagatisvara hindamiseks. „Kui pangal on võimalus hindamisakt ise teha, siis me seda alati teeme - näiteks tüüpkorterite puhul, kus turustatistika ja võrdlusbaas on piisav. Sellisel juhul kliendile hindamisakti kulusid ei kaasne. Samas väline hindamine annab kliendile kindluse, et tema tagatisvara on õiglaselt hinnatud ja see on vajalik just erilisemate objektide puhul, kus turu võrdlusbaas puudub,“ ütles Hallang.

Üheks oluliseks sammuks laenuturu efektiivsemaks muutmisel on SEB esindaja sõnul ka kauaoodatud positiivse krediidiregistri loomine, mis võimaldaks anda kliendile laenu hetkel parimatel võimalikel tingimustel. Samuti aitaks efektiivsusele ja kulude langetamisele kaasa reklaamipiirangute leevendamine, et pankade suhtlus tarbijatega oleks ladusam ning seeläbi parandada ka finantskirjaoskust laiemalt. Sellega nõustub ka Bigbanki juht Jonna Pechter.

Kõpitsemist vajaks ka teine seadus

Pechteri sõnul on Eesti Panga ettepanekud kogulaenude tingimuste parandamiseks klientidele ja konkurentsi suurendamiseks pankade vahel head ja vääriksid kõik kiiret elluviimist.

See on aga tema hinnangul ainult pool rehkendusest. “Ilma muudatuste tegemiseta reklaamiseadusesse ei suurene tegelik konkurentsipilt tarbija vaates,” märkis ta. Refinantseerimistehingute tehnilise kulu vähendamine laenuvõtjatele suurendab tarbijate valmisolekut muutusteks, aga tegelik turulukk on meie hinnangul kodulaenu tingimuste reklaamimise piirangus. 

“Tänasest Eesti Panga pressikonverentsist jäi kõlama mõte, et Eestis on pangandussektori konkurentsiolukorraga kõik korras ning ega meie turule eriti palju panku ei mahugi, sest muidu võib pankade kasumlikkus kahaneda ja see muudab turu panga omanikele vähem atraktiivseks,” rääkis Pechter. Samas on panga esindaja sõnul koondunud Eestis tegutsevast 14 pangast viie suurema kätte 90% suurune turuosa ning ülejäänud üheksa panka jagavad alles jäänud 10% turust.

EP president Madis Müller tõi Pechteri hinnangul õigesti välja, et konkurentsi pangandussektoris mõjutab kõige enam see, kas turul on selliseid panku, kes tahavad pangandusturu tasakaalu muuta. Pechteri sõnul on Bigbank üks nendest pankadest. Ta lisab aga, et kodulaenudes on täna oluliselt raskem jõuda klientide teadvusse ja soovitada neil võtta pakkumine rohkem kui paarist suuremast pangast.  

Väikepank vajab toetavat raamistikku

Takistuseks on Pechteri sõnul reklaamiseadus, mis ei luba kodulaenu eeliseid välja tuua, oma toodet tutvustada ja kliendile selgitada. Suurtel pankadel seda probleemi pole, sest nemad võivad oma kodulehel ja internetipangas kuvada detailselt kõiki tootetingimusi ja -eeliseid ning loomulikult puudub neil huvi kutsuda oma kliente üles pakkumisi võrdlema. “Seda võib mõistagi ka Bigbank teha, aga meie kodulehel ei käi täna kahjuks veel sadu tuhandeid inimesi oma igapäevaseid arveid tasumas,” tõdes Pechter.  

Eesti Pank tõi välja, et suurtel pankadel on üsna väikesed intressikulud, mida kahjuks ei ole madalamate intresside näol klientidele edasi antud. “Ei riik ega keskpank ei saa ega peagi nõudma kommertspankade laenuintresside alandamist või väiksema kasumi teenimist. Seda saab teha konkurents, mis vabal turul hästi toimib,” märkis Pechter. Ta lisab, et seaduseandja saab luua ainult kõigile pankadele võrdsed võimalused – mitte ainult faktiliselt võrdsed, vaid ka sisuliselt võrdsed – nii et iga pank saab kõigile klientidele tutvustada oma teenuste eeliseid, näidata võrreldaval kujul krediidi kogukulu ning selgitada keerulisemaid teenuseid paremini lahti. “Lõpliku otsuse teeb ju ikkagi klient, kes valib parima pakkumise. Lisaks nõustavad kõik pangad kliente ka vastutustundliku laenamise osas ja oskavad kliente panna mõtlema erinevate aspektide peale, mis teeb ka laenuotsuse paremini läbi mõelduks,” lisas Pechter.

Swedbank tervitab ettepanekuid

Kõik initsiatiivid tõhustamaks konkurentsi, eriti kui need muudavad kiiremaks ja lihtsamaks panga ja kliendi vahelist asjaajamist, on tervitatavad. Mõte muuta kodulaenude viimine ühest pangast teise kliendile lihtsamaks ja odavamaks on tervitatav, ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Ta on kindel, et palju enam kliente valiks sel juhul just Swedbanki. „Statistika näitab selgelt, et on oluliselt rohkem kliente, kes on oma laene teistest pankadest meile toonud kui meilt mujale viinud,“ ütles Pärgma.

Praegu küsib Swedbank uue laenu väljastamisel alati varale aktsepteeritud büroo eksperthinnangut. Olemasoleva laenu muudatuste puhul sõltub muudatusest, intressimarginaali ülevaatamisel juba praegu Swedbank Pärgma sõnul eksperthinnangut kinnisvarale ei küsi. Ennetähtaegse kodulaenu tagastamise puhul tuleb kliendil tasuda Swedbankis 1 kuu intresside summa ning esinduses 3 kuu intresside summa.