RMK metsaoksjoni tulemused: Eestisse plaanib puidukeemiatehase rajada viis suurt ettevõtet

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsamaterjali enampakkumisel osales viis ettevõtet, kes on valmis rajama Eestisse puidukeemiatehase.

Eilseks seatud tähtajaks andsid oma huvist RMK-le märku Viru Keemia Gruppi kuuluv VKG Fiber OÜ, Norra ettevõte Biojet AS, Kehra paberivabriku omanik Horizon Tselluloosi ja Paberi AS, Raul Kirjanenile ja Fibenolile kuuluv Apalta Tehnoloogia OÜ ning Pärnusse metanoolitehast kavandav Power2X Participations B.V.

Need ettevõtted hakkavad nüüd omavahel konkureerima RMK kestvuslepingutele, et rajada 2028. aastaks Eestisse puidu biokeemilise väärindamise tootmisüksus.

Kui VKG, Fibenol ning Horizon Tselluloosi ja Paberi AS on Eesti turul tuntud ning Power 2X-i miljardieurosest metanoolitehasest oli juttu märtsi lõpus, siis Biojet AS on Eesti turul uus tegija. Biojeti puhul on tegu transpordikütuseid arendava Norra ettevõttega, kus 49,9% osalus on USA naftahiiul ExxonMobilil.

RMK-l on turuosalistele pakkuda Eestis keemiliseks väärindamiseks u 0,7 miljonit tihumeetrit vähem väärtuslikku puitu, eeskätt paberipuitu, mis seni on liikunud Eestist välja.

Seda, kes riigifirmalt puidulepingu saab ja kes ilma jääb, otsustab RMK moodustatud mitmekülgne hindamiskomisjon, mille esimeheks valiti täna Indrek Kaing (MKM, äriarenduse valdkonnajuht).

Loodud komisjon peab esmalt hindama, kas ettevõtjate esitatud dokumendid vastavad ikka nõuetele ja kas nende tootmisüksuse rajamise plaan on tõsiselt võetav. Seejärel vaadatakse otsa ettevõtete äriplaanidele, mille huvilised pidid koos sooviavaldusega RMK-le esitama.

Otsuse, kellele kestvuslepingute alusel puitu anda ja kellele mitte, teeb RMK äriplaane hinnates. „Hindamiskomisjon hindab sooviavaldustega esitatud äriplaane lähtudes lisandväärtusest, süsiniku sidumise mahust ja perioodist ning äriplaani kestlikkusest. Hindamiskomisjon esitab hindamiskriteeriumitest lähtuva hindamise tulemuse RMK juhatusele. Etapi lõpus annab RMK teada, kellega jätkuvad läbirääkimised tootmisüksuse rajamise etapis,“ selgitas riigifirma.

RMK sõnul ei saa nad avaldada, milliseid koguseid ettevõtjad neilt taotlesid. „Milline on ettevõtjate planeeritavate tehaste koguvajadus, millises minimaalses koguses sooviksid nad puitu RMK-st kindlustada – sellest kõigest on veel vara rääkida. Enne on vajalik kvalifitseerimise otsus, kellega protsessis edasi minnakse, millised äriplaanid sõelale jäävad, milline on ettevõtjate huvi erineva sortimendi järele ja milliseid potentsiaalseid tarneallikaid nad veel lisaks RMK-le planeerinud on,“ selgitas RMK pressiesindaja Priit Luts. Ta lisas, et indikatiivseks mahuks antud 0,7 miljonit tihumeetrit jaguneb leht- ja okaspuu vahel ligikaudu võrdselt.

RMK teatel tahavad nad metsaoksjoni korraldamisega anda ettevõtjatele metsamaterjali stabiilse kättesaadavuse kindluse, mis võimaldaks rajada Eestisse puidukeemiatehase. Tehas on RMK sõnul vajalik Eesti metsade maksimaalseks kohapealseks väärindamiseks, mis on ka riigi seatud ootus.

Uute kestvuslepingute alusel hakatakse puitu müüma 2028. aastast. Ettevõtetelt, kes juba puitu Eestis keemiliselt väärindavad, midagi ära ei võeta ehk nende täna kasutatav puiduressurss ei ole müügipakkumise ega läbirääkimiste osaks.

„Tänane päev on kindlasti oluline verstapost Eesti metsandusele ja puidutööstusele. Kui seni oleme meediast kuulnud erinevaid ideid puidu keemiliseks väärindamiseks, siis nüüd teame, et koguni viie ettevõtte plaan selles osas on tõsine ja nad tõesti kaaluvad ja soovivad Eestisse tootmist rajada. Seda kinnitab nende sooviavaldus pretendeerida riigimetsast varutud vähemväärtuslikule puidule ning RMK-l on mõistagi huvi üle hea meel,“ ütles RMK juht Mikk Marran.