Eesti ei toeta Euroopa käibemaksureformi. „See moonutab konkurentsi“

Euroopa Liidu rahandusministrid arutasid teisipäeval Brüsselis digiajastu käibemaksupaketti, mille üht osa ehk platvormimajanduses mittekäibemaksukohustuslaste maksustamist Eesti pakutud kujul toetada ei saa.

Euroopa Komisjoni vastava ettepaneku kohaselt peavad platvormid nende vahendusel osutatava majutus- ja reisijaveo teenusele lisama käibemaksu, kui neid osutab eraisik või väike-ettevõte, kes ise käibemaksukohuslane pole. See ei ole maks platvormidele, vaid see on maks nimetatud isikute osutatavatele teenustele.

„Sellise lahendusega ei saa me kuidagi nõus olla, see ei muuda kuidagi maksusüsteemi õiglasemaks, vaid toob ebaõiglust hoopis juurde. Nii maksustaksime teenuseid selle alusel, kas neid pakutakse läbi platvormi või mitte. Pakkudes sama teenust platvormi vahenduseta, käibemaksukohustus 40 000 euroni puudub,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.

„See moonutab konkurentsi ja paneb halvemasse olukorda need eraisikud ja väikeettevõtjad, kes platvormide vahendusel oma teenuseid pakuvad. Ja lõppkokkuvõttes maksab kogu selle kulu kinni tarbija,“ lisas rahandusminister.

Direktiiv võiks olla riikidele vabatahtlik

Praegu jääb suur osa läbi platvormide tegutsejaid Eestis alla 40 000 euro piirmäära, ehk üldreegli kohaselt nad käibemaksukohustuslased olema ei pea. Neile oleks direktiiv topeltlöök – ühelt poolt lisandub käibemaks ja teiselt poolt poleks neil ka tekkinud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Eesti hinnangul on selline kohustus vastuolus ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) süsteemiga käibemaksudirektiivis. Seal on kokku lepitud, et ettevõtteid või üksikud teenusepakkujaid, kes ei ületa käibemaksukohustuslasena registreerimise siseriiklikku künnist, ei tohi käibemaksuga maksustada.

Samuti rikub pakutud lahendus käibemaksuneutraalsuse põhimõtet, kuna isikud, kelle teenused maksustatakse käibemaksuga, ei saa õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

„Kompromissina saame sellist lahendust toetada üksnes juhul, kui see oleks riikidele vabatahtlik, nii et sellega ei kaasneks lisakulu ega halduskoormust neile, kes oma väikeettevõtjaid ja eraisikuid ebaõiglaselt maksustada ei soovi,“ sõnas Võrklaev.

Sellest aastast alates on platvormidel ka platvormialase teabe automaatse vahetuse (DAC7) alusel nagunii juba kohustus edastada infot maksuametile. Selle info alusel on maksuametil võimalik näha, kas keegi hoiab käibemaksukohustusest kõrvale, ja seega ei olegi tegelikku vajadust maksu läbi platvormi koguda.

Paketi ülejäänud kahe osa suhtes, mis sisaldavad digiaruandlust ja ühes kohas käibemaksukohustuslasena registreerimist, Eestil vastuväiteid ei ole.

Bolti eest võitlev Eesti võib käibemaksureformi põhja lasta

Eile kirjutasime, et Euroopa Komisjoni plaan panna digitaalsed majutus- ja taksoteenuste platvormid käibemaksu tasuma ähvardab Eesti vastuseisu tõttu läbi kukkuda.

Euroopa Komisjoni välja käidud muudatuse eesmärk on panna digitaalsed platvormid, nagu Airbnb, Uber ja Bolt, vastutama käibemaksu küsimise eest. Praeguse korra järgi peab maksukohustusi täitma teenuseosutaja, mitte platvorm. Seetõttu tulebki näiteks Bolti tõukeratast rentides käibemaksu tasuda, kuid platvormi kaudu taksot tellides mitte.

Brüssel peab säärast regulatsiooni ebaõnnestunuks, sest praktikas vaevuvad vähesed eluaseme väljarentijad ja taksojuhid platvormidelt teenitud tulu pealt käibemaksu deklareerima.

Uute plaanide järgi saab iga EL-i liikmesriik ise otsustada, kas osaleb kokkuleppes või mitte. Bolti sõnul on pakutud ettepanek ebaõiglane, sest taksojuhtide käive on piisavalt väike, et neile ei peakski maksukohustus kohalduma. Euroopa Liidu ettepaneku järgi peaks aga käibemaksu kliendilt küsima Bolt, mis tähendaks, et sõidud muutuksid kuni 25% kallimaks.