Kuigi oleks võinud eeldada, et 2022. aastal rekordilise aastatulu 144 297,72 eurot teeninud välisminister Margus Tsahkna, kes toona veel erasektoris töötas, pärast 17. aprillil 2023. aastal ministriks saades enam sellises suurusjärgus sissetulekuid ei näita, tuleb välja, et ka mullu jäi Eesti 200 esimehe aastatulu 2022. aastaga sarnasesse suurusjärku.

Neljapäeval, 6. juunil esitatud majanduslike huvide deklaratsiooni järgi küündis Tsahkna mullune aastatulu üsna 2022. aasta oma lähedale, jäädes vaid mõne tuhande euroga sellele alla. Nimelt oli tema 2023. aasta aastatulu 141 459,30 eurot, ületades sellega korralikult ka peaminister Kaja Kallase (RE) aastatulu, mis mullu oli 112 667,20 eurot.

Kuupalk peaministrist väiksem

Sellele vaatamata peaks peaminister vähemalt käimasoleva, 2024. aasta jooksul aasta lõpuni riigi palgal olles välisministrist enam teenima. Aprilli alguses rahandusministri poolt avalikustatud riigiametnike palgaandmete järgi on Margus Tsahkna kuupalk 7445,19 eurot, samal ajal, kui peaministril on see 8 759,05 eurot.

Ka selgub riigiametnike palgaandmetest, et sellest 141 459,30 eurost teenis Tsahkna mullu ministrina teenistusülesandeid täites vaid 60 306,13 eurot, samal ajal kui Kaja Kallase puhul moodustas teenistusülesannetest tulev summa 94 804,99 eurot 112 667,20 eurost.

2022. aastal oli Tsahkna ärinõustamist ja juhtimisalast nõustamist pakkuva ettevõtte Defendest ainuomanik. Selle juhatuse liige on 24. maist 2023 tema abikaasa Anna-Greta Tsahkna. Ettevõtte käive küündis 2022. aastal 225 398 euroni ja kasum 154 930 euroni. 2022. aasta aruande järgi tegutses Defendest OÜ eelkõige ekspordipotentsiaaliga Eesti ettevõtetele konsultatsiooni teenuse osutamine.

Ka märgiti aruandes, et kuigi ettevõtte kliendid on olnud Eesti kaitsetööstusettevõtted ja IT ettevõtted, siis viimasel aastal on Defendest OÜ kujunenud ümber järjest enam valdusettevõtteks, mis on omandanud osalused MM Hospital OÜ-s, Kannistiku Varad OÜ-s, ja MTJ Vara OÜ-s, mis tegelevad vastavalt sõjameditsiini valdkonnas ning vara haldusega.

Kui viimases kahes on Tsahknale 100% kuuluv ettevõte jätkuvalt osanik - Kannistiku Varades 50%-lise osalusega ja MTJ Varades 33,3%-lise osalusega -, siis MM Hospitali 20%-lise osaluse müüs Tsahkna mullu maha suurärimees Margus Linnamäele, ettevõte liideti Semetroniga. Tehingu maksumust pole osapooled avalikustanud.

Tsahknale kuulub veel kaasomandis olev kinnistu Tallinnas, kaasomandis olev 100% maatulundusmaa Võru vallas Võrumaal ja ainuomandina maatulundusmaa Kambja vallas Tartumaal. Ainukese enda nimel oleva sõiduautona deklareerib välisminister jätkuvalt 1965. aasta sedaani GAZ. Aktsiaid välisministril ei ole. Küll aga on tal kodulaen LHV pangast, laenu jääk on 235 993,56 eurot. Sellega on Tsahkna suuruselt kolmanda laenukoormaga minister Kaja Kallase kolmandas valitsuses.

Kõrgete ametiisikute iga-aastane kohustus

Mai lõpp tõi tervele hulgale ametiisikutele kohustuse esitada maksuametile majanduslike huvide deklaratsioon, kus tuleb korruptsiooniohu vältimiseks näidata oma eelmise aasta sissetulekuid, kohustusi ja varasid. Presidendi, riigikogu liikmete, õiguskantsleri, Eesti Panga presidendi ja mitme teise kõrge riigiametniku kõrval on see kohustus ka peaministril ja teistel ministritel.

Teisipäeva, 4. juuni seisuga olid Kaja Kallase (RE) kolmanda valitsuse ministritest aruande õigel ajal esitanud 11 ministrit, esitamata oli see välisminister Margus Tsahknal (E200) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministril Tiit Riisalol (E200). Neljapäeval, 6. juunil esitasid ka Tsahkna ja Riisalo oma deklaratsioonid.

Delfi Ärileht kirjutas selle nädala kolmapäeval lähemalt, kes olid kõige paremini teenivad valitsuse liikmed 2023. aastal, mis rahalisi kohustusi ministritel on ja kui palju vara neile kuulub.