„Tänu Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi stipendiumitele, mida olen saanud kolmel korral, on mul olnud võimalik tõesti keskenduda inseneeriaõpingutele. Viimase, Viru Keemia Grupilt pälvitud stipendiumi aga panin kõrvale, et saaksin rahastada õpinguid Soomes Aalto Ülikoolis: need algavad tuleval sügissemestril,“ annab Carmen Köster oma plaanidest ülevaate. „Magistritöö teema pakkus välja ja bakalaureuseõpingute ajal määras mulle stipendiumi Fibenol. Sellest oli suur abi. Ning suur abi on olnud ka TalTechi laboritest ja nende juhtidest, tänu kelle vastutulelikkusele üliõpilaste suhtes olen saanud nendes laborites tegeleda asjadega, mis mulle huvi pakuvad ja õppida oma ala parimate teadlaste käe all.“

Aga kust kõik alguse sai?

Varasemast on Carmenil juba bakalaureusediplom materjalitehnoloogia erialalt, mida ta iseloomustab, kui väga mitmekülgset valdkonda, millesse ta kohe alguses armus ning kiiresti aru sai, et soovib sellesse ka sügavuti tungida. Nii valis ta enda spetsiifilisteks õppesuundadeks puidu- ja plastitehnoloogia ning päikeseelementide tehnoloogia.

Nimelt peab ta inseneriharidust tänapäeval väga oluliseks, kasvõi juba sellepärast, et pärast ülikooli lõpetamist on sul olemas viisid või teadmised meetoditest, kuidas nüüdses infoilmas spetsiifiliste asjade kohta teavet leida ja valdkonnas valitsevatest probleemidest üldse aru saada.

Kui matemaatika ületatud, siis läheb põnevaks

Kuna kõige rohkem huvitas Carmenit plastide maailm, siis õpingute loogilise jätkuna leidis ta otstarbeka olevat seda juba magistriõpingute käigus süvendatult edasi tudeerida. Valikul puidu-plasti- ja tekstiilitehnoloogia kasuks sai taas määravaks selle mitmekülgsus ning asjaolu, et õpingute käigus saab lisateadmisi ka teistest valdkondadest ja tekib arusaam, kuidas nende vahel seoseid leida.

Algusess oli kogu materjalide maailm muidugi uudne ning õpingud täis üllatusi. Carmen meenutab, kuidas tema jaoks olid teadmised kõikides valdkondades ja õppematerjalides uued.

„Esimene üllatus tuli, saades teada, kui põnev on tegelikult tööstuse tundma õppimine ja see teadmine, et ahhaa – ma saan nüüd aru, kuidas maapõues olevast naftast tehakse riideid või kuidas ikkagi päriselt see päikeseelement töötab,“ meenutab ta. „Inseneriharidusega saan ma ka ise olla see, kes meie maailma ehitamisse panustab või muudab seda näiteks keskkonnasõbralikumaks.“

TalTechi tuli ta gümnaasiumi majandussuuna lõpetajana ning takkajärgi on üliõnnelik, et tegi gümnaasiumi lõpus ära laia matemaatika eksami, mis võimaldas tal edukalt kandideerida tehnikaülikooli insenerierialadele.

Nüüd, magistriõppes, mõistab Carmen Köster, et inseneriharidusega saab maailmas palju ära teha, sest insener suudab ühendada loogilise ja ratsionaalse mõtlemise. Ehk et, kui probleem ja selle põhjus on teada, siis asub insener sellele probleemile lahendust välja töötama.

„Magister on bakalaureuseõppest isegi põnevam, eriti esimene aasta inseneriõppega alati kaasneva süvendatud matemaatika laia matemaatika kursus üle elada. Pärast seda saab juba rohkem hakata valitud erialale keskenduma,“ kirjeldab Carmen Köster oma kogemust tudengiaastatest. „Ma ütleks, et baka esimene aasta oli kõige keerulisem. Aga kahtlemata ka vajalik. Nüüd julgen küll juba öelda, et insenerihariduse valimine on siiani olnud kõige õigem otsus minu elus, sest olen praegu juba kindel, et ükskõik millises selle valdkonna ettevõttes on sinu jaoks kõik uksed, ehk siis töökohad valla. Kui insener oskab oma erialases maailmas orienteeruda, siis enda kurssi viimine konkreetse ettevõtte eripärade ja vajadustega tuleb juba lihtsalt. Ma olen veendunud, et oma äris on edukad ja üldse kaugele jõuavad need ettevõtted, kus otsustajad mõistavad inseneride keelt.

Oma äris on edukad ja üldse kaugele jõuavad need ettevõtted, kus otsustajad mõistavad inseneride keelt.

Carmen Köster

Ettevõtjate huvi ja toetus on omal kohal

Mida kaugemale Carmen Köster oma erialal õpingutega jõuab, seda suuremasse vaimustusse ta sellest satub ning usub tõsimeeli, et pärast inseneriks õppimist on tal maailma muutmise võti taskus.

„Kõigepealt õpid, kuidas see ala kõik on üles ehitatud ja siis saad hakata mudima viimast oma valitud suunas. Ja ma hindan kõrgelt, et meil on mitme erialaga ühised õppeained ja peame meeskonnatööd tegema,“ räägib ta. „Üldjuhul on need kõvad väljakutsed, aga tagasi vaadates on alati töö, mis saab ära tehtud, selle võrra suurem, mahukam ja tegelikult ka tulemuslikum, sest mitu silmapaari on saanud seda korrigeerida ja oma panuse anda.“

Selles Carmeni jutus väljendub ka kiitus TalTechile – suur ülikool on juba ainuüksi selle tõttu hea õppimiskoht, et võimaldab kokku puutuda nii paljude eri valdkondade inimestega.

Õpingute edukuse seisukohalt peab Carmen Köster oluliseks, kui ka ettevõtted tudengeid toetavad, sest leiab, et kui näiteks pere üliõpilast rahaliselt toetada ei saa, siis minnakse tööle ja sel juhul jäävad õpingud ka tihti pooleli.

„Toetajad võiksid välja selgitada, et neil oleks stipendiumidele kandideerivatele tudengitele pakkuda teemasid, kui soovitakse lisaks rahalisele toetusele teha koostööd teadustöö vallas,“ märgib ta. „Mulle väga meeldib kui ettevõte, kelle stipendiumi olen saanud, võtab minuga ühendust ning pakubki midagi konkreetset, näiteks lõputöö teemat, praktikakohta, tööd.“

Tehnikaülikooli Arengufond on toimiv sild tänase ettevõtja ning tema parima tulevase töötaja vahel. Arengufond kogub ja vahendab toetusi (stipendiume) TalTechis õppivatele talentidele, õppejõududele ja teadlastele, et aidata siinsetel ettevõtetel leida Eesti parimad spetsialistid ja neid nende õppe- ja teadustöös toetada. Lisaks pakuvad partnerid stipendiaatidele (ja ka kandidaatidele) tuge praktikakoha leidmisel, lõputöö teema püstitamisel, mentoritena või tööle asumisel peale õpingute lõpetamist.

Tööstuse uued väljakutsed vajavad insenere

Biomaterjalide vallas toimub praegu üle ilma palju huvitavaid arenguid. Sellest lähtudes valis Carmen oma magistritöö suunaks puidukeemia, täpsemalt siis puidust eraldatud materjalide keemia. Tõsi, praegu seda Eestis veel kuigi spetsiifiliselt õppida ei saa, kuid TalTechi laborites tehakse juba aastaid sellelaadseid uurimistöid. Nüüd loodab ka Carmen luua ise midagi uut või olla osa ettevõtmistes, mis tööstust jätkusuutlikumaks muudavad.

„Kui ma kunagi arvasin, et majandus on maailmas A ja O, siis elu edenedes ning hariduse täienedes mõtlen pigem niipidi, et kui majandus on ühiskonna liikumapanev jõud, siis mis paneb liikuma majanduse? Peale vastuse väljamõtlemist läksin inseneeriat õppima,“ iseloomustab Carmen Köster osa oma elufilosoofiat.

Unistuste täitmise seab ta etappidesse. Praegu on selleks niisiis magistrikraadi omandamine TalTechis. Lisaks on tal enne magistrikraadi kättesaamist plaan minna vahetusüliõpilasena Soome puidukeemiat ja biotooteid õppima.

Nagu juba mainitud, peab Carmen nii enda, kui teistegi tudengite puhul oluliseks motivaatoriks ettevõtete poolt lähtuvat tähelepanu ja ühel või teisel moel õla allapanekut noorte spetsialistide väljaõpetamisele. See innustab ning lükkab tagant, et hariduse omandamist mõne korraks ahvatlevana tunduva tööpakkumise pärast pooleli ei jäeta.

Jaga
Kommentaarid