Neljandik puhaskasumiks. Telia Eesti kasumlikkus teeb sidehiiu teistele turgudele silmad ette

Telia Eesti puhaskasum oli tänavuse aasta teises kvartalis 21,1 miljonit eurot ja normaliseeritud puhaskasumi marginaal 23,9%. Niivõrd hea näitajaga ei paista Rootsi sidehiid välja mitte ühelgi teisel turul.

Nominaalselt teenib Telia kõige suuremat puhaskasumit oma koduturul Rootsis, ent kui kõrvutada puhaskasumi näitajat turu suuruse ja müügituluga, näidatakse kõige paremat tulemust Eestis. Telia Eesti haru 23,9-protsendilisele kasumlikkuse näitajale jõuavad lähedal ka Leedu ja Norra üksused, kus normaliseeritud puhaskasumi marginaaliks kujunes II kvartalis vastavalt 22,7 ja 21,7 protsenti.

Seejuures on Telia silmapaistvate kasumlikkuse näitajateni jõudnud just viimase pooleteise aastaga. 2022. aastal oli Telia Eesti puhaskasumi marginaal veel 18,4%, mullu aga juba 24,5%.

Soomes seevastu jäi Telia vastav näitaja teises kvartalis 9,6 protsendi suuruseks. Tegu pole ühekordse anomaaliaga. Viimase 10 kvartali jooksul on Telia Soome haru kasumimarginaal küündinud vaid korra üle 10 protsendi.

Kui kõrvutada aga Telia erinevates riikides teenitavaid ärikasumeid ja marginaale, näitab ülekaalukalt parimat tulemust Norra, kus ärikasum moodustab ligi 48,7% müügitulust. Eestis oli vastav näitaja teises kvatalis 41 protsenti.

Põhjus, miks puhaskasumi näitaja on Eestis siiski parem, peitub amortisatsioonis. Kui Norras on amortisatsioonikulu käibesse ligi 27, siis Eestis 17 protsenti. Kaudselt viitab see sellele, et Norra on Telia viimastel aastatel investeerinud proportsionaalselt enam kui Eestisse. Näiteks eelmise aasta lõpuga oli Telia suutnud Norras, kus rahvastikutihedus on kaks korda väiksem kui Eestis, katta 5G-ga 95 protsenti elanikkonnast. Eestis ollakse aga jõutud 80 protsendini, mis on siiski meie sideturu parim näitaja.

Ehkki kasumlikkuse näitajad on Telia Eestil eeskujulikud, on ettevõtte käive aastataguse ajaga võrreldes veidi vähenenud. Telia Eesti müügitulu ulatus 2024. aasta teises kvartalis 88,4 miljoni euroni, mida on 0,6% võrra vähem kui mullu samal perioodil. Näiteks Leedu Telia tulud kasvasid aastataguse ajaga võrreldes 5,7%, ulatudes 119,5 miljoni euroni.

Telia rõhub maksudele

Telia Eesti juhi Holger Haljandi kinnitusel on kahanevast käibest olenemata tagatud ettevõtte stabiilne kasumlikkus, mis võimaldab jätkuvalt investeerida teenuste kvaliteeti, sidevõrkude toimepidevusse ning küberturvalisusesse, et tagada elutähtsa teenuse toimimine nii kriisides kui ka rasketes majanduskeskkonna tingimustes.

„Elutähtsa teenuse osutajana on meie kohustus hoida ettevõtte kasumlikkust, et saaksime pakkuda kvaliteetset ja pidevalt tehnoloogia arenguga kaasas käivat elutähtsat teenust ning seda ka keerulistes majandustingimustes nagu praegu,“ märkis Haljand pressiteate vahendusel.

Telia juhi sõnul oleks käibe langus olnud veelgi suurem, kuid aasta alguses toimunud hinnatõusud on aidanud kukkumist pidurdada. Haljand tõi ka välja, et sideteenuste hinnatõus on olnud kuni eelmise aastani negatiivses trendis. „Kui 2020. aastast kiirenenud inflatsiooni tingimustes on statistikaameti andmetel tarbijahinnaindeks suurenenud 36%, siis sideteenuste hinnad hoopis kahanesid 3%. Alles käesoleva aasta algusest on sideteenuste hinnad hakanud kerkima, et kasvava kulubaasiga toime tulla,“ põhjendas Telia juht hinnatõuse.

Ärileht juhtis kuu alguses tähelepanu, et Telia Eesti maksab tänavu Rootsi emaettevõttele 80,9 miljoni euro ulatuses dividende.

Telia juhi sõnul pole selle fakti juures vähetähtis ka asjaolu, et ettevõtte tugevast seisust saab väga suures ulatuses otsest kasu ka riik.“ Ettevõtte märkimisväärne dividendimakse nii eelmise aasta kui varasemate perioodide jaotamata kasumi arvelt võimaldas Telial oluliselt suurendada riigieelarvesse dividendidelt laekunud tulumaksu summat. Telia tasus dividendidelt tulumaksu 16,4 miljonit eurot, mis võimaldab keerulisel ajal katta riigile olulisel määral kulusid. Kokku tasus Telia läinud aastal riigile erinevate maksude ja tasudena üle 130 miljoni euro,“ selgitas ettevõte pressiteates.

Majandustulemuste vaates iseloomustas Telia teise kvartali tulemusi jätkuvalt kiire kasv äriklientidele pakutavates IT teenustes ja küberturbe teenustes. „Paraku ei möödu enam ühtegi kuud, kus tuleb küberrünnaku ohvriks langemise tõttu appi minna ka mõnele suuremale ettevõttele. Sellest tulenevalt on ka meie panus küberturbe valdkonna arendamisse viimasel paaril aastal pidevalt suurenenud,“ märkis Haljand.

Telia mobiililiitumiste arv kasvas viimase aastaga enam kui 40 000 liitumise võrra ja ulatus teise kvartali lõpus 1,29 miljoni liitumiseni. Telia interneti püsiühenduse kasutajaid oli kvartali lõpu seisuga 270 000 ning Telia TV klientide arv ulatus 189 000-ni.