Koalitsioonilepe näeb ette, et alates 1. jaanuarist 2026 tuleb ettevõtetel hakata tasuma kaheprotsendilist tulumaksu. Seda, millise intervalliga peavad ettevõtted hakkama oma kasumiinfot maksuametile esitama, kui palju see ettevõtetele lisakohustusi toob, ei osanud rahandusministeeriumi pressiesindaja Irina Satsuta öelda. „Praegu käivad alles arutelud, et leida võimalikult lihtne, selge ja vähese halduskoormusega lahendus,“ lausus ta.

Küll aga on Satsuta sõnul teada see, et seda maksu kogub riik ettevõtetelt ettemaksuna. „Kuna valitsus plaanib laekumist juba 2026. aastal, tuleb tekitada avansilise makse kohustus, sest 2026. aasta kasum selgub alles 2027. aasta juuliks,“ selgitas pressiesindaja. Ka maksuamet ei osanud ettevõtete maksustamist puudutavat veel täpsemalt selgitada ega öelda, kas plaani elluviimine tähendab näiteks vajadust rohkem maksuametnikke palgata.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.

Seda, et ettevõtete tulumaksu oleks mõttekas küsida avansilisena nagu praegu pangandussektor on kohustatud seda maksma, arvas paar nädalat tagasi Delfi Ärilehele kommentaari andes juba KPMG Baltics maksuteenuste juht Joel Zernask. Ta pakkus, et laiendatakse juba täna krediidiasutustele kehtivat avansilise tulumaksu kohustust, aga võib-olla siis mittemahaarvatavana.

„Loodame selgust võimalikult kiiresti,“ rõhutas maksunõustaja 23. juulil antud kommentaaris. Zernask märkis, et ta ise eelistanuks 2% riigikaitsemaksu konkreetselt eraldi maksuna. „Tõsi on, et julgeolek on täna kriitiline ning sihtotstarbeline läbipaistev maks, mis oleks laiapõhjaline, st väike summa paljudelt, oleks inimestele ka arusaadav ja mõistetav,“ põhjendas ta toona.