Tallinna börsi juht: riigivõlakiri on välisinvestorite jaoks ülioluline indikaator

Tallinna börsi juhi Kaarel Otsa sõnul on riigivõlakirja pakkumise õnnestumine oluline verstapost kohaliku kapitalituru arengus.

„Väärtpaberiturgu tutvustades viitame tihti ühele „Ööülikooli“ saatele, kus nüüdseks lahkunud akadeemik Peeter Tulviste jutustas, kuidas eestlased nõukogude ajal imestasid, mida nende välismaalt külla tulnud tuttavad raha kohta rääkisid. Et raha saab investeerida, panna teenima dividenditulu, raha eest saab osta riigi võlakirju ja teenida intressi. Kuidas sai selgeks, et rubla ei ole raha, sest rublaga ei saa teha asju, mida päris rahaga teha saab. Fakt, et Eesti Vabariigil on lõpuks olemas kõigile kättesaadavad (100-eurose nimiväärtusega) ja Tallinna börsil vabalt kaubeldavad võlakirjad, on Eesti väärtpaberiturul märgiline samm,“ sõnas Kaarel Ots.

Ots viitas, et riigi võlakiri on kõige madalama riskiga väärtpaber, kuhu oma raha paigutada, nimetatagu seda siis säästmis- või investeerimistooteks.

„See tähendab, et nüüd on Eesti väärtpaberiturul olemas finantsinstrument, mis peaks olema iga säästja ja alustava investori jaoks esimene väärtpaber, mida oma investeerimisteekonnal soetada. Lihtne majandusteooria ütleb, et mida madalam risk, seda väiksem oodatav tootlus. Just madal risk on see, mida investeerimisega alustav või rahaga suurt riski mitte võtta sooviv inimene peaks otsima. Sestap tasub riigivõlakirja käibelelaskmist vaadata kui üdini positiivset sündmust: kohalikule inimesele loodi juurde võimalus osta minimaalse riskiga väärtpaberit, mida saab kasutada alternatiivina raha lihtsalt hoidmisele, olgu see siis kodus või pangakontol.“

Ots lisas, et kohalikul börsil vabalt kaubeldava riigivõlakirja intressimäär on ülioluline indikaator (välis)investorite jaoks, millega antakse hinnang riigi riskantsusele, selle juhtimisele ja turvalisusele investeerimissihtkohana. „Ehk lühidalt – me saame päriselt turumajandusliku hindaja oma riigi tegevustele.“

Märkijaid oli ka muudest riikidest

Täna avalikustati riigivõlakirjapakkumise tulemused, kust selgus, et pakkumisest soovis osa võtta 28 kutselist investorit ja 7304 jaeinvestorit.

Tegu oli esimese sedalaadse Eesti riigi võlakirjapakkumisega, mis oli suunatud jaeinvestoritele, kuid valdav osa pakkumisest märkisid täis pangad. Jaeinvestorid märkisid võlakirju kokku 29 miljoni euro eest. Kui võlakirjaemissiooni maht oli 200 miljonit eurot, siis pakkumisi tehti 821 miljoni euro eest.

Kokku umbes 78% võlakirjadest läks pankadele, 15% jaeinvestoritele ning 7% erinevatele kindlustus- ja pensionifondidele ning muudele asutustele. Eesti pensionifondid tõdesid eile, et nemad pakkumisest osa ei võtnud. Valdav osa ehk 84% võlakirjadest läks Eesti investoritele, 11% Leedu investoritele ja 5% teiste riikide investoritele. Võlakirjadega hakkab kauplemine pihta 17. septembril.