Töötutoetus kaobki ära. Valitsus näitas töötushüvitiste süsteemi muutmisele rohelist tuld

Valitsus kiitis eile heaks majandus- ja tööstusministri ettepaneku muuta senisel kujul töötutoetuse maksmine ning võtta selle asemel kasutusele uus süsteem. Töötukassa on aga seda plaani teravalt kritiseerinud.

Kui praegu kehtib töötutoetuse ja töötuskindlustuse segaskeem, siis edaspidi jääb selle asemele üks töötuskindlustusskeem. See tähendab, et lisaks olemasolevale töötuskindlustushüvitisele luuakse eelnõuga uus töötushüvitis – baasmääras töötuskindlustushüvitis – ja senisel kujul töötutoetus kaob. 

„Praegu kehtiv töötushüvitiste süsteem on loodud enam kui 20 aastat tagasi ega vasta enam seatud eesmärkidele ja tänastele vajadustele. Lisaks täidab töötutoetus praegusel kujul osaliselt toimetulekutoetuse rolli ja üksteist dubleerivaid toetusi ei ole mõistlik üleval pidada,“ nentis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Kaob ravikindlustus

Tema sõnul saab uus töötuskindlustussüsteem olema inimese jaoks arusaadavam ning õiglasem. „Inimesed, kes on kindlustussüsteemi panustanud, saavad sealt töö kaotuse korral ka vajalikku tuge. Samuti arvestavad uues süsteemis mõlemad hüvitised majandusolukorraga, mis tähendab, et kui tööpuudus on kõrgem, siis pikeneb hüvitise maksmine. Nii tagame töötule piisava toimetuleku, samas ei tekita töötuslõksu ning motiveerime inimest tööturule naasma,“ selgitas Keldo.

Muudatuse tulemusel makstakse töö kaotusel inimesele kas praegust sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist (ühtse määra ja kestusega miinimumhüvitist). Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul. 

Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast.  

Töötutoetus täidab praegusel kujul osaliselt toimetulekutoetuse rolli ja üksteist dubleerivaid toetusi ei ole mõistlik üleval pidada.

Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on kuni 180 kalendripäeva. Kõrge tööpuuduse olukorras pikeneb selle maksmine automaatselt 60 päeva võrra ehk 240 kalendripäevani. 

Mitmed osapooled aga valitsuse uue plaaniga ei nõustu. Näiteks Eesti Linnade ja Valdade Liit sõnas maikuus Ärilehele, et töötukassa kaudu makstava töötutoetuse kaotamine halvendab paljude töötute majanduslikku olukorda, kaob ravikindlustus, vähendab töötute motivatsiooni töötukassasse pöördumiseks ja vähe oluline pole seegi, et muudatus suurendab sotsiaaltöötajate niigi väga suurt töökoormust.

„Töötu isik peaks olema pigem töötukassa vaateväljas, mitte sõltuma sotsiaalsüsteemist. Töötute aktiivsuskohustuse täitmise ja iseseisva toimetuleku saavutamise motivatsioon on suurel osal toimetulekutoetuse taotlejatel üsna madal. Töötutoetuse kaotamine vähendab veelgi nende motiveeritust ennast töötukassas arvele võtta ja tööd otsida. Töötukassa senine roll inimesi motiveerida aktiivselt tööd otsima, jääb kavandatud muudatuse realiseerumisel täielikult täitmata, mis soodustab pikaajalist töötust. Inimestel kaovad sotsiaalsed garantiid, omavalitsuse kulu ravikindlustamata isikute raviarvete tasumisel suureneb, süvenevad vaimse tervise probleemid,“ kommenteeris Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei.

Pere sissetulek väheneb suurel määral

Üks omavalitsus tõi tagasisides ka väga praktilise näite: 4-liikmeline pere, eluasemekulud kokku 550 eurot, pereisa saab töötasu 1310 eurot neto, pereema jäi töötuks, ei saa töötuskindlustushüvitist, sest sunniti lahkuma poolte kokkuleppel, peres on kaks last, esimene täisealine, kes ei saanud vahetult pärast kooli lõpetamist tööle, on töötuna arvel, teine laps alaealine.

Pere toimetulekupiir on 760 eurot (pere esimene täisealine liige 200, teine ja kolmas täisealine mõlemad 160, alaealine 240 eurot). Kui ema ja täisealine poeg saavad töötutoetust, on pere sissetulek 2035,4 eurot. Kui töötutoetus asendatakse „toimetulekutoetuse võimalusega“, siis on pere sissetulek 1310 eurot ning toimetulekutoetust ei maksta, kui eluasemekulud on nt 550 eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht Laura Laaster: „Näites toodud poolte kokkuleppel töölt lahkunud pereema hakkab uues süsteemis saama baasmääras töötuskindlustushüvitist 362 eurot kuus. Lisaks maksab riik sellele perele alaealise lapse eest lapsetoetust 80 eurot ning sellisel juhul saab leibkonna sissetulek olema 1752 eurot ning peale eluasemekulude tasumist jääb neile igapäevaseks toimetulekuks 1202 eurot, mistõttu puudub vajadus riigipoolse abi järele.“

Ka Töötukassa ei kiida uut süsteemi heaks. Kevadel sõnas töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool Ärilehele, et sisuliselt on tegemist plaaniga, mis viskab töötukassa väga keerulisse rahalisse olukorda.

Töötukassa jääb majanduslikult nigelasse seisu

„Eelnõus on kaks olulist muudatust, mis mõjutavad töötukassa eelarvet ja vajavad seetõttu põhjalikku arutelu- kindlustatute ring ja tingimused hüvitise saamiseks,“ selgitab Kool. Teine oluline muudatus mõjutab Kooli sõnul baaskindlustushüvitise rahastamist. „Senise töötutoetuse raha eraldas valitsus riigieelarvest,“ ütleb Kool.

Ta lisab, et töötukassa on seni oma vahenditega hästi hakkama saanud. „Eelnõu kohaselt tähendaks uus korraldus aga kindlustusmakse tõstmist. Maksemäära tõstmine majandusele keerulisel ajal töötukassale lisakohustuste panemise tõttu ei ole mõistlik. Riigieelarve positsiooni parandamise kontekstis oleks aus lahendada puudujääk kas üldiste maksude tõstmise või kärbetega,“ sõnab Kool.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis töötutoetuste reformi eelnõu kooskõlastusele tänavu kevadel. Võrreldes esialgsega, on sotsiaalpartnerite tagasiside põhjal tehtud eelnõus täiendusi uue hüvitise tingimuste osas.

Muudatus jõustub 1. jaanuarist 2026. aastal

Näiteks peab baasmääras hüvitisele kvalifitseerumiseks olema täidetud 8-kuuline staažinõue, mis on mõnevõrra leebem võrreldes praeguse sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise staažinõudega. Lisaks on inimesel, kes baasmääras hüvitisele ei kvalifitseeru, ehk kes täna saab töötutoetust mõne töise tegevusega võrdsustatud tegevuse alusel (nt õppimine, lapse kasvatamine, karistuse kandmine vanglas jne) ja vajavad igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, õigus taotleda toimetulekutoetust.

Sotsiaalhoolekande süsteemist makstav toimetulekutoetus võimaldab sotsiaalabi andmise vajadust hinnata terviklikult ning pakkuda abi vajaduspõhiselt. Toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu kasvu tõttu kasvavad aastatel 2026-2028 toimetulekutoetuse kulud (sh korralduskulu tõus) aastas ca 1,7 miljoni euro võrra. Täiendava kuluga on riigieelarves arvestatud.

Töötushüvitiste süsteemi muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvele võtmise, tööturuteenuste ja tööturutoetuste saamise õigusi.  Muudatused on plaanitud jõustuma 1. jaanuarist 2026. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab töötuskindlustuse seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele 2024. aasta oktoobri lõpuks.

Praegu kehtivat töötutoetust makstakse riigieelarvest. Töötutoetuse maksmise lõpetamisel vähenevad kulud riigieelarves 2026. aastal 40,6 miljoni euro võrra, 2027. aastal umbes 63,8 miljoni ning aastal 2028 ca 68,5 miljoni euro võrra.

Sotsiaalpartneritele on tehtud ettepanek finantseerida uut baasmääras töötuskindlustushüvitist töötuskindlustusvahenditest. Baasmääras töötuskindlustushüvitise kehtestamise tõttu kasvavad töötukassa kulud 2026. aastal ca 45,1 miljoni euro võrra, 2027. aastal ca 43,5 miljoni euro võrra ning 2028. aastal ca 46,6 miljoni euro võrra.