VIDEO | Riigieelarve kontrolli erikomisjon lahkas avalikul istungil riigikontrolli kriitilist aastaaruannet

Riigikontrolör andis täna riigikogu esimehele üle riigikontrolli aastaaruande „Viis aastat tegevuspõhist riigieelarvet: reformi tulemused ja vajalikud edasised otsused“, millega tutvus tänasel avalikul istungil ka riigieelarve kontrolli erikomisjon.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on tänane aastaaruanne pöördelise tähtsusega, andes viie aasta vaates erapooletu hinnangu, milline on seis riigieelarve sisulise korraldusega. „Kui eelarve on läbipaistmatu ja tegelikud kulud varjatud, ei ole võimalik ka sisuliselt valitsemiskulusid kokku hoida,“ selgitas Reinsalu.

Erikomisjoni avalikule istungile olid kutsutud riigikontrolör Janar Holm, rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp, rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Kadri Tali, akadeemik Jaak Aaviksoo, majandusteadlane Heido Vitsur, riigikogu liige Aivar Sõerd, riigikontrolli peakontrolör Märt Loite ja riigikontrolli audiitor Ermo Liedemann.

Riigieelarve koostamine meenutab juhi, sihi ja lõputa eksperimenti

Riigikontrolör Janar Holm andis täna riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle riigikontrolli aastaaruande, mis keskendub riigieelarvele – nn tegevuspõhise riigieelarve reformile. Riigikontroll juhib tähelepanu, et praegune eelarvestamine on kunstlik, ebapraktiline ja riigi rahakotist selge pildi saamine on muutunud veelgi keerukamaks.

Viis aastat tagasi hakati Eesti riigieelarvet koostama tegevuspõhiselt, sest see pidi rahandusministeeriumi lubaduse järgi andma riigikogule ja valitsusele parema tööriista riigi tulude, kulude ja kokkuhoiukohtade üle otsustamiseks. Riigikontrolli analüüs näitab, et seda ei ole juhtunud. Riigieelarve näeb välja tegevuspõhisena, kuid riigieelarve kulude taotlemisel ja otsustamisel ei keskendu ministeeriumid, valitsus ega riigikogu ei senistele ega oodatavatele tulemustele. Samuti ei ole eelarvereform muutnud täpsemaks teadmist, kuhu ja miks praeguseks juba pea 20 miljardit eurot aastas kasutatakse. Arusaamist selle kohta, kui palju, kellele ja mille jaoks on raha planeeritud, raskendavad vead eelarve seletuskirjas.

Loe pikemalt siit.