Rootsi valitsus peatas julgeolekukaalutlustel 13 meretuulepargi rajamise
(83)
Rootsi valitsus teatas esmaspäeval, et peatab 13 meretuulepargi rajamise Läänemerre, kuna need ohustaksid riigi kaitsevõimet.
„Praeguses julgeolekuolukorras oleks nende tuuleparkide Läänemerre rajamine Rootsi kaitsevõime seisukohalt vastuvõetamatu,“ selgitas kaitseminister Pål Jonson pressikonverentsil, kus osalesid ka kliimaminister Romina Pourmokhtari ning energeetika-, ettevõtlus- ja tööstusminister Ebba Busch.
Ainsa erandina sai loa arendust jätkata Rootsi läänerannikul asuvatesse vetesse kavandatud Poseidoni tuulepark Stenungsundi lähistel.
Jonsoni sõnul segaksid tuulepargid oluliselt Rootsi relvajõudude erinevaid võimekusi. „Tuulikud häiriksid nii radarite tööd kui ka signaalluure läbiviimist. Samuti muudaksid need keerulisemaks allveelaevade avastamise ning võimalike õhurünnakute tuvastamise sõja korral,“ selgitas kaitseminister. „Eriti problemaatiline on meretuuleparkide mõju ballistiliste- ja tiibrakettide avastamisele.“
Plaanitud tuulepargid, mille kogutoodang oleks ületanud 120 teravatt-tundi aastas, pidid kerkima piki Rootsi idarannikut Ahvenamaast kuni Sundi väinani. Võrdluseks, Eesti riigi aastane elektritarbimine jäi 2023. aastal ca 8 teravatt-tunni juurde.
„See on raske otsus,“ tunnistas minister Busch. „Samas on see praeguses julgeolekuolukorras vältimatu, sest Rootsi kaitse on meie absoluutne prioriteet.“
Rootsi otsus mõjutab märkimisväärselt kogu Läänemere piirkonna energiaplaane. Eestis käib praegu elav arutelu meretuuleparkide rajamise üle, kus peamiseks küsimuseks on toetusskeemide suurus. Kui Rootsi peatab oma suurprojektid julgeolekukaalutlustel, võib see tõsta survet teistele Läänemere riikidele oma taastuvenergia võimsusi suurendada.
Rootsi valitsus on varem andnud rohelise tule kahele meretuulepargile (Kattegatt Syd ja Galene), kuid need asuvad Rootsi läänerannikul ehk paiknevad teisel pool Taani väinasid.
