Eksperdid: kodu pole vaid neli seina, vaid ka ümbritsev elukeskkond

Seekordses taskuhäälingus „Hunnik pappi ja suitsev kinnisvara“ arutavad LHV eraisikute finantseerimise juht Catlin Vatsel ja kinnisvaraekspert Peep Sooman, milline on kinnisvara mõistes hea elukeskkond ning mis peaks iga kodu läheduses olema, et seal oleks elamisväärne elu. Samuti jagavad nad värsket ülevaadet euribori languse mõjust laenuturule.

Sügis on kinnisvaraturul traditsiooniliselt olnud aktiivsem periood ja mitmed meediaväljaanded ennustavad uue ostulaine saabumist. Soomani sõnul arvavad mõned eksperdid, et turu madalseis on möödas ja tehingute arv võib peagi taas rekordeid purustada, kuid ise ta nii optimistlik ei ole. Vatseli sõnul on aasta vaates üsna tõenäoline, et sügis võib selle aasta rekordeid lüüa, kuid suures pildis see suurt midagi ei muuda.

Sooman toob välja, et hiljuti konjunktuuriinstituudi poolt avaldatud tarbijakindlustunde indikaator midagi positiivset ei näita. „Inimesed ostavad endiselt allahinnatud toiduaineid ning püüavad oma igapäevaseid kulutusi pigem vähendada,“ märgib ta. Lisaks on ees ootamas kütteperiood, mis seab kodumajapidamistele täiendava rahalise koormuse. „Et inimesed hakkaksid taas unistama ja suuremaid ostuotsuseid tegema, on vaja, et tarbija kindlustunne taastuks ning majandus oleks suuremast august välja roninud,“ lisab Vatsel. Sooman nendib, et kuigi maaklerid kinnitavad, et tehinguid on rohkem ja ka külastusi tehakse enam, siis massidest on siiski veel vara rääkida.

Kas euribori langus toob peredele leevendust?

Vatsel ja Sooman räägivad ka euribori viimastest arengutest. „Kui euribor oli oma tipus 4,13%, siis 30. septembri seisuga oli see langenud 3,152%-ni. See langus on kindlasti toonud veidi leevendust laenuvõtjatele, kelle laenud on seotud kuue kuu euriboriga.“ Vatsel toob näite, et kui viimase aasta keskmine laenusumma on olnud 140 000 eurot ja marginaal 1,6%, siis varasem 813-eurone kuumakse on praeguseks langenud 726 eurole. „See teeb 87 eurot kuus ja pea 1000 eurot aastas kokkuhoidu, mis enne kütteperioodi algust on igati tervitatav,“ nendib Vatsel, lisades, et finantsturud ennustavad euribori langust 2.8% peale aasta lõpuks.

Sooman rõhutab, et isegi kui 87 eurot ei tundu esmapilgul suur sääst, võib see tähendada keskmiselt kahte toidupoe külastust kuus. „Loodetavasti ei kiirusta inimesed seda vaba raha kohe kulutama, vaid püüavad ka säästa ja oma rahavoogusid paremini planeerida,“ lisab ta.

Mis peaks kodu lähedal olema ja mis mitte?

Peamine teema seekordses saates keskendus sellele, mis määrab kinnisvara mõistes hea elukeskkonna. Sooman rõhutab, et kodu pole vaid seinad, vaid ka ümbritsev infrastruktuur ja elukeskkond. „Oluline on hinnata, milline on majaesine, ühistranspordi kättesaadavus, kas läheduses on koolid, lasteaiad ja mänguväljakud. Kõik need tegurid mõjutavad lõpuks meie elukvaliteeti ja heaolu,“ selgitab ta.

Tallinna vanalinn, mida paljud näevad eksklusiivse piirkonnana, ei pruugi aga olla ideaalne elukeskond. „Sealset elu segavad pidevad parkimisprobleemid ja peomelu,“ jagab ta isiklikku kogemust. Vatsel lisab, et koroonaaeg pani paljusid inimesi ümber hindama oma eluaseme vajadusi. „Pärast luku taga olemist said paljud inimesed aru, et ka linnast väljas majas elamine või suisa teise linna kolimine võib olla hea valik,“ kirjeldab ta muutusi, mida pandeemia endaga kaasa tõi. Sooman hoiatab, et tihti tehakse kinnisvara ostmisel otsus teiste arvamuste ja hinnangute põhjal.

„Eestis on juurdunud naabrist parem kultuur, mis viib sageli selleni, et inimesed ei lähtu oma päris vajadustest, vaid sotsiaalsest survest,“ nendib ta. Vatsel ja Sooman toovad esile, et kodu valikul ei tasu keskenduda ainult hinnale. Olulised tegurid on ka näiteks töökoha lähedus – ideaalis võiks see olla 15-minutilise autosõidu kaugusel. Samuti peaks lasteaed ja kool asuma jalutuskäigu kaugusel, et lapsed saaksid kooli minnes olla iseseisvad ja säästa aega, mida nad muidu veedaksid ühistranspordis. „Selle ajaga saab teha midagi targemat, näiteks tegeleda mõne hobiga või mängida sõpradega, mitte meenutada hiljem oma lapsepõlve ühistranspordis,“ nentis Sooman.

Lisaks infrastruktuurile on olulised ka poed, apteegid, aga ka rohealad ja rekreatsioonivõimalused. Soomani sõnul on linnakeskkonnas väga oluline, et läheduses oleksid pargid ja mänguväljakud. „Lapsed, kes elavad korteris, vajavad kohti, kus mängida ja aktiivselt aega veeta,“ lisab ta. Müra ja valgusreostuse mõju ei tohi samuti alahinnata, eriti suurte teede ja raudteede ääres elades, mis võivad mõjutada pikaajaliselt ka inimeste närvisüsteemi.

Naabrid ja eeltöö

Saatejuhid panevad südamele, et enne kodu ostmist tasuks kindlasti rääkida naabrite ja korteriühistuga, et saada realistlik pilt elukeskkonnast ja ka probleemsetest elanikest. Kuigi maaklerid võivad anda müügi huvides optimistlikuma pildi, on naabrid sageli avatumad ja ausamad.

Lõpetuseks rõhutavad eksperdid, et kinnisvara ostuotsust ei tohiks teha kiirustades. Oluline on analüüsida nii infrastruktuuri, elukeskkonda kui ka oma tegelikke vajadusi. „Tee korralik eeltöö, pane kirja plussid ja miinused ning võta aega, et rääkida ka naabrite ja maakleritega,“ soovitavad Vatsel ja Sooman.