„Kõik mõjud ei ole tõesti veel realiseerunud. Tehingud on alles realiseerumas,“ kinnitas Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko. Ta selgitas, et kuna tuletistehinguid tehti kuni neljaks aastaks ette ja viimased lepingud sõlmiti veel 2023. aasta keskpaigas, võivad mõjud ulatuda ka 2027. aastani.

Erikontrolli aruannet koostanud Soraineni vandeadvokaat Marcus Niin selgitas, et raportis välja toodud 176 miljoni euro suurune kahju hõlmab üksnes perioodi 2020-2023. Teisisõnu, tegemist on juba realiseerunud kahjuga, mitte vedelkütuste tuletisinstrumentide portfelli hetkeseisuga. „Kui palju miinust veel tuleb järgnevate aastate jooksul pärast aastat 2023, seda me hetkel ei tea,“ ütles Niin.

Advokaat selgitas lähemalt ka kahju tekkimise mehhanismi: „Kui riskimaandamise tehingute puhul lukustatakse teatud ajahetkel hind ära ja aeg läheb edasi – ütleme, et aasta või siis kaks aastat – ja turuhind on tõusnud, siis miinus tulenebki sellest lukustamishinna ja turuhinna vahest, sest see on see summa, mis tuleb nii-öelda välja maksta.“ Ta lisas, et kuigi riskimaandamise miinused on hinnahüpete korral loomulikud, oli Eesti Energia probleemiks see, et hinnad lukustati tasemel, mis jäi lõpuks alla isegi tootmise omahinnale.

Ka Durejko rõhutas pressikonverentsil, et põhiprobleem ei seisne niivõrd 176 miljoni euro suuruses miinuses, vaid strateegias, mis riskide maandamise asemel tekitas neid kohati hoopis juurde. Näiteks oli Eesti Energia müünud ette sedavõrd suure koguse õli, mille tootmisega tegelikult hakkama ei saadud. Seetõttu tuli puudujääv kogus osta turult kallima hinnaga.

Kuigi aruandes pole ärisaladuse tõttu konkreetseid hinnatasemeid ega lepingute mahte avaldatud, võib eeldada, et kõige ebasoodsamad lepingud on Eesti Energia jaoks sõlmitud enne energiakriisi, mil vedelkütuste hinnad olid madalal. 2021. aastal sõlmitud nelja-aastased lepingud kehtivad aga 2025. aastani, mistõttu võib nende lepingute mõju ulatuda ka veel järgmisesse aastasse. Samas võivad energiakriisi tipphetkel kõrgetel hinnatasemetel ettemüüdud kogused hakata tulevaste aastate miinust ka vähendama.

Olukorra muudab Eesti Energia jaoks keerulisemaks ka asjaolu, et suur osa keskkonnanõudeid rikkuva Enefit-140 õlitehase tootmismahust on tulevikutehingutega kaetud ehk lihtsamalt öeldes ette müüdud. „Kui õlitehas peaks keskkonnanõuete tõttu tegevuse peatama, poleks meil toodangut, millega neid lepinguid katta,“ tunnistas Durejko. Tehase keskkonnanõuetele vastavusse viimiseks tuleks aga teha 30-35 miljoni euro suuruseid investeeringuid, ütles Durejko Ärilehele antud intervjuus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena