Madis Müller: hinnatõusu hoog euroalal raugeb
(18)
Euroopa Keskpanga eilne otsus langetada intressimäärasid veel 0,25% võrra oli ühelt poolt ootuspärane, aga teisalt oluline samm. See kinnitas keskpanga vaatenurgast kõige tähtsamat: hinnatõusu hoog euroalal raugeb.
Kuna majandusolukord on ikka veel pigem kesine, siis on ka intressimäärade taas langetamine põhjendatud. Selle tulemusena oleme järjest lähemal olukorrale, kus keskpanga intressimäärasid ei saa enam pidada kõrgeteks ega mõistlikke investeeringuid takistavaks.
On täiesti realistlik, et juba selle aasta keskpaigaks on hinnatõus euroalal väga lähedal keskpangas eesmärgiks seatud 2% tasemele. Majanduskasv jätkab sel aastal eeldatavasti vaikselt taastumist ja inimeste sissetulekud suurenevad. Ehk teisisõnu - kuigi Euroopa majanduse lähituleviku teemal on kuulda hulgaliselt negatiivseid kommentaare, siis vähemalt keskpanga vaatest ei ole nn põhistsenaarium otseselt pessimistlik.
On täiesti realistlik, et juba selle aasta keskpaigaks on hinnatõus euroalal väga lähedal keskpangas eesmärgiks seatud 2% tasemele.
Kust see oodatav majanduskasv Euroopas siis tulla võiks? Eelkõige on selle taga inimeste kasvavad sissetulekud ja paranev ostujõud. Veel pakub leevendust intressimäärade langus, mille mõju jõuab järk-järgult laenuvõtjateni. Positiivse arenguna oleme juba näinud kiiremat laenukasvu, mis peegeldab inimeste ja ettevõtete kasvavat kindlustunnet. Ka kinnisvarahinnad on taas kasvule pöördunud.
Kuna USA majandus on Euroopaga võrreldes praegu tugevamas seisus, võiks ju eeldada, et ookeani tagant tulevad uued tellimused Euroopa ettevõtetele annavad ka meie majandusele rohkem hoogu. Probleeme ja ebakindlust tekitab aga poliitika, eelkõige teadmatus, mil määral muudab Ameerika uus valitsus senist kaubanduspoliitikat.
Küll aga saame juba praegu üsna kindlalt väita, et vaba kaubanduse piiramine ei tee kokkuvõttes jõukamaks ei Ameerika Ühendriike ega tema kaubanduspartnereid. Piirangud ei tähenda ju muud kui seda, et kaupu ei toodeta enam riikides, kus seda muudel tingimustel oleks kõige mõistlikum ja soodsam teha.
Kindlasti ei tule poliitiline ebastabiilsus kasuks ei tarbijate kindlustundele ega ka ettevõtjate investeerimisjulgusele. Peale USA majanduspoliitikaga seonduva on omajagu ebastabiilsust praegu ka euroala suuremates riikides. Pean silmas valimiste lävel seisvat Saksamaad ning Prantsusmaad, kus pärast suviseid valimisi on olnud keeruline stabiilset valitsust moodustada.
Euroopa oodatava majanduskasvu allikaks on eelkõige inimeste kasvavad sissetulekud ja paranev ostujõud, lisaks parandab laenuvõtjate jaoks olukorda ka intressimäärade langus.
Euroala pikaajalist konkurentsivõimet silmas pidades tekitab muret ettevõtete tagasihoidlik investeeringumaht. Teisalt on mõistetav, et ettevõtjad ei kiirusta uusi suuremaid projekte ette võtma, kui neil puudub kindlus, et turul on ka piisavalt kliente, kes kasvanud toodangumahu või uuele kvaliteeditasemele viidud toote ära ostaksid.
Ebakindlusega on aga nii, et üldiselt inimesed kohanevad ja naasevad lõpuks oma tavapäraste käitumismustrite juurde. Nii näeme, et hoolimata üldiselt nõrkadest tarbijate kindlustunde mõõdikutest ollakse suuremate ostudega juba julgemaks muutunud, tarbimiskulutused on kasvanud ja väiksem osa inimeste sissetulekutest läheb säästudeks. Ka ettevõtetel ei ole investeeringutega mõistlik lõpmatuseni oodata, eriti kui ei ole otseselt põhjust eeldada, et kuu või paari pärast saabub mingil põhjusel suurem selgus.
Sarnaseid arenguid näeme Eestiski. Kuigi tarbijate kindlustunde mõõdikud on endiselt madalseisus, on müügimaht Eesti kaubanduses viimastel kuudel kosunud ning veelgi rohkem on kasvanud Eesti inimeste veebipoodidest tehtud ostude maht. Lisaks näeme Eestis, et kogu majanduslanguse jooksul paremini vastu pidanud teenuste ekspordi kõrval on taas tugevnema hakanud tööstuskaupade eksport.
Laenukasv, mis kaudselt peegeldab nii majapidamiste kui ka ettevõtete kindlustunnet, kiireneb meil samuti tunduvalt hoogsamalt kui enamikus teistes Euroopa riikides. Mõõdukat optimismi meie majanduse lähituleviku suhtes sisendab ka teadmine, et intressimäärade langusest tulenev võit jõuab Eesti laenuvõtjateni suhteliselt kiiremini tänu sellele, et siin on laialt levinud ujuva intressimäära kasutamine laenulepingutes.
Lisaks eratarbimise kasvule näeme Eestis, et kogu majanduslanguse jooksul paremini vastu pidanud teenuste ekspordi kõrval on taas tugevnema hakanud tööstuskaupade eksport.
Viimaste kuude üks huvitavaid arenguid on seotud pikemaajaliste intressimääradega. Kuigi keskpangad (suurriikidest on erand vaid Jaapan) on kuni viimase ajani olnud lühiajaliste intressimäärade langetamise kursil, siis pikema tähtajaga intressimäärad on samal ajal kerkinud. Nii on näiteks USA valitsuse 10aastase tähtajaga võlakirjade intressimäär tõusnud septembri keskpaiga 3,6%-lt tänaseks 4,5%ni.
See peegeldab ilmselt finantsturgude ootust, et muutused majanduspoliitikas toovad pikas perspektiivis kaasa hoogsama hinnatõusu. Või siis on küsimus valitsuse ulatuslikus eelarvepuudujäägis ja kasvavas võlakoormuses, mis nõuavad aina suuremas mahus uute laenude võtmist. Sarnast tendentsi kõrgemate pikaajaliste intressimäärade suunas näeme ka euroalal. Ühelt poolt on siin põhjuseks USA võlakirjaturgude mõju ülekandumine, kuid teisalt on ka Euroopas investorite ootused hinnatõusu tempo osas kaugemas vaates kõrgemale nihkunud.
Ka ei oodata finantsturgudel enam, et Euroopa Keskpank sel aastal intressimäärasid päris nii palju langetaks, kui peeti tõenäoliseks veel eelmise aasta lõpus. See eeldatavasti viitab turuosaliste tunnetusele jätkuvalt eksisteerivast riskist, et madalamate intressimäärade juures võib hinnatõus osutuda soovitust tempokamaks.