Madalapalgalise elu Eestis: ära aitavad elada välismaa veebipoed ja kiirlaenud

Kuna laenudega seostuv on meedias leidnud elavat vastukaja, siis sooviksin täpsustada asjaolusid teemal, miks kiirlaenud võivad olla kasulikud, miks laenan ja kuidas toimib (minu puhul) edukalt tagasimaksete mudel. Kuna olen vanakooli inimene, siis võlgade tähtajaline tagastamine on rohkem kui auasi. Kunagi sai mindud ahvatluse teele ja võetud laen SMS-laenult. Paraku muutus see hukatuslikuks, kuna pank ei andnud enam laenu. Ei suuremaid ega väiksemaid - ka järelmaksu vormistamisel mitte.
Õlekõrre ulatas taas kiirlaenukontor. Kuna minu laenuvajadused on olnud suhteliselt väikesed - 100 harva ka 300 eurot, siis panka minna laenama nii väikseid summasid oleks tobe ja tülikas. Pealegi pole pankade laenuintressid enam teab mis soodsad. Seega leian, et midagi suuresti ma kaotanud ei ole.
Laenu olen võtnud ainult ühest kontorist korraga seniks kuni antakse. Ei mingit ühe laenu võtmist teise tagasimakseteks. See on laenamise kuldreegel kui tahad laenust kasu mitte kahju. Laenude duubeldamine on hukatuslik käitumine ja viib varem või hiljem krahhini.
Mul on tagasihoidlik kuid stabiilne sissetulek. Täpselt nii suur, et igapäevaselt vajaminevaid riide ja tarbekaupu Eestist osta ei jõua, vaid tellin need internetipoodidest mujalt maailmast. Mitte televiisoreid või stereosüsteeme, vaid jalanõusid, riideid ja muid esmatarbekaupu. Vahest on vajalik asi soodushinnaga müügis vaid mõne päeva või tunnid, aga on kuu lõpp ja arvestuslikud raharessursid otsakorral - jälle abiks kiirlaen.
Toon näiteks korralikud, vastupidavad Nike teatud mudeli jooksukingad. Meil poes sellised soodushinnaga 170 eurot - internetis sama asi 43 eurot. Neid näiteid võiks tuua kuhjaga, aga alati on ostud tehtud selliselt, et kasum või kokkuhoid kataks kui mitte kogu laenu, siis kindlasti intressid.
Samuti on mul olemas avariijuhtudeks võimalik võtta raha mujalt, aga see oleks teiste inimeste tülitamine ja äärmine abinõu. Palgapäeval maksan esimese asjana laenu, siis alles kõik muu. Järelejäänuga vaatan, mida võin endale lubada. Kui trehvab tõeliselt soodne asi, aga raha napib, siis võtan ainult selle summa piires laenu, kuid mitte rohkem kui finantsolukord lubab.