AASTA TOP: 12 skandaali ja saagat, mis jäävad maha 2015. aastast
Olulised sündmused olid kahtlemata ka nafta hinna ning paljude teiste toorainete hindade langus. 6-kuu euribori negatiivseks muutumine ning Venemaa majanduse jätkuvalt kehv seis, me keskendusime aga sellele, mis juhtus Eestis. Muide, palju skandaale ja teravaid sündmusi toimus sel aastal just suvekuudel.
Tallinna Sadama afäär
26. augustil sai alguse aasta suurim skandaal. Selgus, et kaitsepolitsei töötajad pidasid kinni AS Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Kaks meest on vahi all tänaseni. Hiljem selgus, et altkäemaksu peamine episood puudutab Tallinna Sadama praamihankeid. Läbiotsimisi teostati nii Eestis kui Poolas.
Tallinna Sadamat puudutavas kriminaalasjas on käesolevaks hetkeks esitatud kuriteokahtlustus kümnele inimesele. Neist kaheksa on Eesti kodanikud, keda kahtlustatakse kas altkäemaksu võtmises, altkäemaksu andmises, sellele kaasa aitamises või rahapesus.
Loe olulisemaid lugusid teema kohta:
Estonian Airi luigelaul ja NAGi tulek
Kaua tehtud kaunikene, kõlab vanarahva tarkus. Euroopa Komisjon tegi meie rahvusliku lennufirma suhtes riigiabi kõlblikkuse või kõlbmatuse otsust aastaid, kuid tulemus ei olnud sugugi kaunikene. Vähemalt Eesti riigile mitte.
Negatiivsest otsusest hakati kuluaarides rääkima juba suvel. Septembris lisas sellele hagu teade, et riik loob uue ettevõtte, millest negatiivse stsenaariumi kohaselt saaks uue lennufirma. Peagi loodigi Nordic Aviation Group ehk NAG.
Veel enne otsust tuli teateid nagu „Estonian Airi lend lükkus täna kolme tunni võrra edasi," „FOTOD: Estonian Airi lennuki rikke tõttu on paljud Stockholmi reisid tühistatud", „Estonian Airi lend hilineb taas tehnilistel põhjustel", „Lennuki tehniline rike jättis Estonian Airi reisijad ööseks Taani" jne. Need on kõik selle aasta oktoobrikuu teated. Lõpp ei olnud EA-le just eriti tugev.
Novembris hakkas levima teadmine, et EA kohta on peagi otsust oodata. Oli teada, et seda plaanitakse teha strateegiliselt kõige sobivamal ajal, laupäeval, 7. novembril. Luigelaulu lauldi lennufirmale juba päevi varem. Emotsioonid olid laes. Naljaga pooleks küsiti, et mis siis saab, kui otsus on ikkagi positiivne. Tegelikult oli kõik selge ning laupäeva pärastlõunal tuligi negatiivne otsus.
Skandaal ei ole veel lahenenud, sest praegu käib lennufirma pankrotimenetlus. Inetuid seiku on Estonian Airi lahkumisetendus täis. Võlausaldajad ja endised töötajad on kurjad. Sellistes tingimustes on uue lennufirma NAGi tulemine olnud veidi valuline. Mida teevad nemad teisiti? Kas Eestile on vaja enda lennufirmat? Kas ilma riigi abita on Eestis võimalik lennufirmat hoida? Kas NAGi strateegiline partner sloveenlaste Adria Airways jääb jalgele või mitte? Need küsimused alles ootavad vastust.
Kreeka kriis
2015. aasta 30. juunil pidi Kreeka maksma kreeditoridele tagasi laenu, kuid oli selge, et nad seda teha ei suuda. Euroopal hakkas kreeklastest kõrini saama. Dramaatilisemad tegelased rääkisid eurotsooni lagunemisest. Tekkis termin „Grexit", mis viitas võimalusele, et Kreeka lahkub tsoonist. Pinged kruvis haripunkti Kreeka peaminister Alexis Tsiprase ja riigi toonase rahandusministri Yanis Varoufakise kohtumised Euroopa kolleegidega. Uste prõmmimisi, süüdistusi ja solvumisi oli igale maitsele. Euroopa riigid nõudsid, et Kreeka viiks läbi mitmed väga olulised reformid. Kreeka süüdistas teisi alandamises ja riigi siseasjadesse sekkumises.
Pingete haripunktis võtsid Kreeka esindajad „minutilise vaheaja" ja otsustasid riigis korraldada referendumi, kus otsustataks, kas riik on Euroopa kasinusmeetmetega nõus. Vastus oli „ei". Taas arvasid paljud, et nüüd on Kreeka ja eurotsooniga kõik.
Juuli keskpaigaks oli selge, et Kreeka valitsus pidi Euroopa survele alluma, et riik ei langeks täielikku kaosesse. Sõlmiti uus kokkulepe, milles Kreeka lubas teha ära reformid ning riik sai kätte miljardid.
Pärast seda sai Tsipras oma rahvalt uue mandaadi, et riigis edasi valitseda. Reformidega pole Kreekas aga endiselt kuigi kaugele jõutud. Jääb vaid üle oodata, millal Kreeka taas vaibale kutsutakse.
Maksuameti piilumiskaasus
18. veebruaril ilmus Ärilehes lugu: „Kiri maksuametilt: "Miks parkisite ametiautoga spordiklubi ees?"". Seal kirjeldas ärimees ja korvapllikohtunik Atso Matsalu, kuidas tema tuttav sai maksuametilt just sellise kirja. Tema sõnul on see näide riigipoolsest „ajujahist" ametiautode kasutamisele.
Selguski, et maksuamet oli hakanud nädal varem kontrollima ettevõtete sõiduautode kasutamist mitte enam ainult paberil, vaid ka tänavatel - kas ja kui palju tehakse nendega erasõite ning kuidas neid deklareeritakse.
Inimesed ja ettevõtjad olid tigedad. Kuuldus arvamusi, et maksuamet tegeleb varjatud jälgimisega. Maksuameti juht Marek Helm selgitas, miks ja kuidas kogu protsess toimub. Vahetult enne valimisi teatas Helm, et astub oma ametist tagasi kui ta oma tegevusele poliitikute-avalikkuse toetust ei saa. Toonane rahandusminister Maris Lauri ei olnud Helmi lahkumisega nõus ning Helm jäi ametisse. Ta kinnitas aprillis antud intervjuus, et autode jälgimine oli viga. Enam ametnikud põõsastes ei hiili.
Oleg Ossinovski tehingud Lätis
Augusti alguses sai alguse värvikas skandaal, mis seotud ühe Maarjamaa rikkama mehe Oleg Ossinovskiga. Eestimaalased said teada Läti Raudtee juhi Ugis Magonise nime.
Magonist kahtlustatakse nimelt poole miljoni euro suuruse altkäemaksu võtmises seoses hiljutise raudteevedurite hankega, kus Läti Raudtee ostis Oleg Ossinovski firmalt Skinest neli vana vedurit.
Ajalehe Diena andmetel võttis Magonis vastu altkäemaksu, et tema juhitud firma tütarettevõte eelistaks just Skinesti vedureid. Üks vedur maksab keskmiselt üle kahe miljoni euro. Magonis oli vahistamise ajal teel Eestist Lätti.
Ossinovski ruumid otsiti läbi. Altkäemaksuna saadud raha leiti Magonise autost, kui ta oli teel Eestist Lätti. Ossinovski palkas endale Läti tippadvokaadi. Ajakirjanduses on levinud jutud mehe seostest Läti kõrgete poliitikutega. Väidetavalt on mehele esitatud ka kahtlustus. Lugu on veel selgelt pooleli ja täna on vesi üpris sogane. 2016. aasta peaks siin tooma rohkem selgust.
Eesti Raudtee kaadriprobleemid ja palju muid segadusi
Aasta algas sõnumiga, et Eesti Raudtee taristul vähenes kaubavedu aastaga viiendiku võrra. Siis aga läks ettevõttes endas lahti torm. Esmalt selgus, et ettevõtte 15-aastase staažiga varustusosakonna juht Ruudo Liis, on ametist lahti lastud. Selleski loos mängis olulist osa Oleg Ossinovski. Loe lugu siit.
Selgus, et Eesti Raudteel oli üldse väga suur segadus sellega, kui palju vara neil on. Ettevõttele oli kahju tekitatud väidetavalt 10 miljoni euro eest. Juhatuse esimees Ahti Asmann otsustati kõigele vaatamata tööle jätta.
Siis aga selgus, et mees on isiklikuks otstarbeks kasutanud firma kütusekaarti. Kahju 5000 eurot, mille mees ka tagasi maksis. Ta ise ütles, et tegemist on pseudoprobleemiga. Ometi otsustas ta tagasi astuda ning peagi pärast seda teatas tagasiastumisest ka Eesti Raudtee juhatuse liige, finantsjuht Toomas Virro.
Vahepeal sai selgeks, et Oleg Ossinovski oli Eesti Raudteele müünud nõutust kolm korda kehvemad liiprid. Loe selle kohta siit.
Niisiis sai Eesti Raudtee uue juhi, kelleks osutus transiidiärimees Sulev Loo. Mis sai aga Ahti Asmannist? Tema asus Viru Keemia Grupi juhi kohale.
Veel üks huvitav ja skandaalne tegelane Eesti Raudtee juhatuses oli Parbo Juchnewitsch, kes ise tagasi ei astunud, vaid ootas selleks ära raudtee nõukogu suunise. Tema sai endale tiitli „Eesti Raudtee skandaali tõstataja". Loe mehe kohta siit.
Seakatku keskmesse sattus põleti
Seakatku levik Eestis oli eelmise aasta üks oluliemaid sündmusi. See jõudis mitme olulise seakasvataja hoovi ning lautadessegi. Kehtestati karantiinipiirkondi. Teiste seas sai nätaka ka Eesti suurima seakasvataja AS Rakvere Farmid Vooru farm. Minister Urmas Kruuse sattus surve alla, sest ei olnud kindel, mida riik sellises kriisiolukorras seakasvatajatele pakkuda saab. Lendasid süüdistused, et seakatkust teada saades käitus riik valesti. Samal ajal ütlesid farmerid, et sealihast saab Eestis peagi defitsiit. Juba tulidki teated, et lihatööstused peavad elussigu Soomest sisse tooma. Riik hakkas oktoobris nakatunud farmidele siiski kahju hüvitama.
Aasta alguses tuli teade, et riik valmistub sigade katkuks ning Eestisse jõudis mobiilne põletusahi. Siis veel ei teatud, et sellest ahjust saab peategelane ühes pentsikus loos. Põleti läks riigifirma AS Vireeni kätte. Nemad tegelevad loomsete jäätmete käitlemisega.
Saaga algas augusti keskel, kui maaeluminister Urmas Kruuse süüdistas Vireeni ja selle juhti Rait Persidskit. Ta soovitas mehel ameti maha panna, kuna ministri saadetud erikontroll tuvastas, et Vireen oli esitanud valeandmetega arveid. Persidski lükkas väited katogooriliselt ümber, öeldes, et see on minister Kruuse šõu, et tegelikelt probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtida.
Lugu läks aga päris veidraks. Vireeni nõukogu ei leidnud, et Persidski peaks ametist priiks saama. Seejärel võttis minister ette nõukogu ja vahetas selle koosseisu välja. Persidski otsustas aga ise lahkuda. Vireeni uueks juhiks sai novembri lõpus Tarmo Terav.
Volkswageni skandaal
„Volkswagen sattus USAs suurde skandaali, aktsia tugevas languses," kõlas 21. septembri uudise pealkiri. Siis ei olnud veel teada, et tegemist on aasta ühe kõmulisema autouudisega. "Emissiooniskandaal" levis. Autofirma juht astus tagasi. Sai selgeks, et autode heitgaaside näitude-mõõtmistega manipuleerimine ja nende tegelikest keskkonnasõbralikemana näitamine hõlmas ka Aasia ja Euroopa autoturgu ning sellega oli seotud ka näiteks 2,1 miljonit Audit. Seotud autode koguarv oli 11 miljonit. Eestis müüdi petuskeemiga seotud 2000 Škodat. Investorid nõuavad nüüd autotootjalt 40 miljonit eurot. Võimalik kahju ettevõttele ulatub aga miljarditesse eurodesse. Saksa majanduse üks suurnimesid jäi häbisse.
Hiina börsi triljonid ja Aasia paanika
Südasuvel tuli ärevaid uudiseid Hiinast, kus börsikrahh lõi mõneks ajaks inimesed päris oimetuks. Mõne nädalaga haihtus õhku 2,5 triljonit dollarit. Kõik ettevõtted läksid bõrsile, kõik inimesed investeerisid aktsiatesse. Raha tuli mühinal ja indeksid kerkisid. Juuni keskel mõõdeti rekordeid. Siis aga kõik muutus. Hiina majandus üldiselt kukkus korralikult ning kõik see hakkas suurtele ettevõtetele ja teistele riikidele peavalu valmistama. Augusti keskel devalveeris Hiina jüaani kursi USA dollari suhtes, et elavdada eksporti ja turgutada majandust.
Devalveerimine algata paanika terves Aasias. Olukorda võrreldi 1990ndate Aasia finantskriisiga. Paanika kandus kohe üle ka Euroopasse. Börsidel hävis 5 triljonit dollarit. Kreeka abipakett tundus selle kõrval köömes. Hiina keskpank reageeris börside kukkumisele ja majanduskasvu aeglustumisele intressi kärpimise ja pankade reservinõudete leevendamisega. Euroopa investorid rõõmustasid Hiina keskpanga tegevuse üle.
Augusti teisest poolest on aktsiaturg taas veidi tõusnud. Shanghai üldiindeks on 6 kuuga langenud 28,2%, kuid aastaga on see tõusnud 16,2%.
Nitroferdi pankrot ja põlevkivisektori kriis
9. juulil tuli teade, et Kohtla-Järvel asuv väetisetootja Nitrofert valmistub suurkoondamiseks. Kokku otsustati loobuda 426 töötaja teenestest. Veidi varem oli 200 töötaja koondamisest piirkonnas teatanud ka Eesti Energia. Keemiatööstuste Liit hurjutas valitsust, et need ei pööra piirkonna suurkoondamistele piisavalt tähelepanu. Seejärel põrutas majandusminister Kristen Michal Ida-Virumaale, kus lubas, et sinna luuakse 3000 uut töökohta ja raha on valitsusel 610 miljonit eurot. Augusti lõpus koondaski Nitrofert esimesed 99 töötajat.
Riigikontroll kirjutas hiljutises auditis, et Ida-Virumaa tuleb koondamiste tõttu võtta erakorralise jälgimise alla.
Aasta alguses selgus, et ka Viru Keemia Grupp koondab rohkem inimesi, kui varem lubatud. Nad nõudsid kaevanduslimiitide tõstmist. Veebruari alguseks olid nad koondanud 233 töötajat. VKG juht Priit Rohumaa otsustas ametist lahkuda. Juunis tuli aga hea uudis. Kaevandusmahte suurendati ning VKG võttis taas inimesi tööle. Kuid sõna kriis iseloomustab põlevkivi sektori aastat siiski.
Politseinike rõivamured
Ja viimaks üks kentsakas lugu politsei- ja piirivalveameti(PPA) töömailt. Kui Ärileht kirjutas esimese loo sellest, kuidas konkurendid süüdistasid politseid selles, et kümne miljoni euro suurune vormirõivaste hange mängiti sama firma kätte, mis tootis näidiseid, ei osanud keegi ette näha, millise skandaaliga lugu tegelikult lõpeb.
Ärilehe artikli ajel korraldas siseministeerium vormiriiete hanke erakorralise auditi. Sellega tuvastati, et PPA oli teinud mitmeid vigu ning hankes tuleb teha muudatusi. PPA põhjendas ränki vigu kogenematusega. Lõpuks hange aga luhtus, kuna kahe pakkuja hinnad olid palju suuremad kavandatust.
Politsei- ja piirivalveamet kinnitas, et vormiriiete hanke nurjumise tõttu on töölt vallandatud nii logistikabüroo juht Veiko Kopamees kui hanget läbi viinud logistikabüroo juhtivspetsialist Ilona Laido (IRL). Laido kirjeldas Ärilehele värvikalt, mis hankega tegelikult juhtus. Loe seda siit.
Viimase püändina selgus, kui palju pakkumises osalenud firmad vormiriiete hanke teostamise eest rohkem pakkusid. Kui PPA oli hinnaks määranud 9,5 miljonit eurot, siis kahes pakkumises oli kirjas vastavalt 20 ja 22 miljonit eurot. PPA-l on nüüd tükk tegemist, et uus hange nii välja kuulutada, et ettenähtud hind ja pakkumiste hind kattuksid. See kõik aga tähendab, et meie vormikandjad uusi ja moodsaid riideid järgmisel suvel selga ei saagi ning see lükkub (vähemalt) aasta võrra edasi ja jääb 2017. aastasse.
Autorollo rullub aina edasi
Mis on aga saanud Autorollo kaasusest? Aasta alguses oli segadus Väino Pentuse kaitsjaga. Dmitri Teplõhh oli nimelt alguses Autorollo kaasuse algataja, aga siis läks üle teisele poolele ja asus Pentuse kaitsjaks. Ta astus sellelt kohalt siiski tagasi.
Siis hakkas kaasuse kohta ilmuma uusi detaile. Näiteks selle kohta, kuidas Autorollo panga silme all varatuks kanditi. Loe selle kohta siit.
Augusti keskpaika määratud Autorollo protsessi algus lükkus edasi, kuna süüdistatav Siin Roode oli äsja saanud uue kaitsja. Mees raputas seejärel maha Autorolloga seotud ärid. 10. septembri avaistungil Pentus ja Roode end süüdi ei tunnistanud. Edasi oli kuni detsembrikuuni vaikus, kuid siis tuli kaasuses taas ootamatu pööre. Nimelt soovitakse Väino Pentus nüüd tunnistada süüdimatuks. Talle nõutakse psühhiaatrilist ekspertiisi. Autorollo vurab edasi järgmisel aastal.
