Järgnevatel aastatel kasvavad Eesti ja Läti alkoholiaktsiisi erinevused veelgi ning sellega seoses ka vahed alkohoolsete jookide jaehindades

Kui kange alkoholi aktsiis suureneb Eestis edaspidi paari viimase aastaga võrreldes pisut madalamas tempos (10% aastas), siis lahja alkoholi aktsiisitõus ületab oluliselt varasemaid näitajaid. Nii suureneb näiteks õlle aktsiis 2017. aastal kaks korda, kokku 87% ning tuleval aastal veel 18%.

Võrdlusena kasvab Lätis kange alkoholi aktsiis nii 2017. kui 2018. aastal vaid natuke üle 3% ja õlle aktsiis ligikaudu 7% kummalgi aastal. Seega on ootuspärane, et aktsiisitõusust tulenev alkohoolsete jookide kõrgem hinnatase motiveerib ka edaspidi Eesti elanikke tegema alkoholiostu reise Lätti.

Küsitlusele vastanud inimestest plaanib 2017. aastal Lätist alkoholi ostma minna kindlasti 10% ja tõenäoselt 11%, 63% suure tõenäosusega seda teha ei kavatse.

Nendest inimestest, kes 2016. aastal olid juba Lätist alkoholi ostnud, teeb seda käesolevalgi aastal ilmselt 62% (34% kindlasti ja 28% tõenäoliselt). Vaid 22% 2016. aastal Lätist alkoholi ostnud inimestest ei plaani tänavu Lätti alkoholi ostma minna.

Seevastu need inimesed, kes ei olnud 2016. aastal Lätist alkoholi ostnud, ei tee seda enamjaolt ka sellel aastal – 76% neist ei kavatse Lätti alkoholi ostma mina ja vaid 8%‐l on seda plaanis teha. Kõige kindlamalt on Lätti edaspidigi alkoholi ostma minemas need elanikud, kes on juba varasemalt spetsiaalselt selleks Lätis käinud – 93% 2016. aastal Lätist ekstra alkoholi ostmas käinutest teeb seda suure tõenäosusega ka käesoleval aastal.

Lisaks alkoholile kavatseb Lätist käesoleval aastal toiduaineid ostma minna 17% elanikest, ehituskaupu ja mootorikütust 12% elanikest ning tubakatooteid 9% elanikest.