Pruuni jumet tekitav ultraviolettkiirgus kahjustab naharakke, mis algatab omakorda nahapigmendi – melaniini – sünteesini viiva reaktsioonide ahela, kirjutab ERRi teadusportaal Novaator. Kord sünteesituna hajutab melaniin ligikaudu 99,9 protsenti nahas neeldunud UV-kiirgusest.

Massachusettsi üldhaigla teadlased eesotsas David Fisheriga on aga täpselt kindlaks teinud, mis toimub samal ajal molekulaarsel tasandil. Töörühm leidis ka võimaluse signaalrajade mõjutamiseks. Roosaka nahaga hiired muutusid pruunikaks. Inimeste nahk on aga hiirte omast viis korda paksem ja toona leitud lahendus lihtsalt ei töötanud.

Fischer esitleb nüüd kaaslastega uut tüüpi väikesi molekule, mis pärsivad sooli indutseerivate (SIK) ensüümide tööd. Ühendite nahale kandmine tekitas samasuguse reaktsiooni kui päike. Nahas pigmenti valmistavad melanotsüüdid hakkasid kandma melaniini teistesse naharakkudesse. Need omakorda liiguvad loomulikult vananedes naha pinnale ja surevad. Analoogselt UV-kiirguse esile kutsutud päevitusega püsib pigment nahas umbes nädala.

Järgmise sammuna plaanib töörühm täiendavate kliiniliste katsetega välja selgitada, kas ühendid on inimorganismile täielikult ohutud. Samuti tuleb välja selgitada, kas naha pruunistumisest tingitud nahavähiriski vähenemine õigustab end täielikult. SIK-ensüümide enda üheks funktsiooniks on just kasvajarakkude kontrolli all hoidmine.