Kümme olulist fakti, mida peaksid sel nädalavahetusel päikese UV-indeksi kohta teadma

Igatsus kauni jume järele muudab riided õhemaks, varrukad, seelikud ja püksid lühemaks. Ometi tasub päikese käes viibides meeles pidada, et naha enda kaitsevõime kestab umbes kümme minutit. Mis on UV-indeks ja kuidas mõjutab see sobiva päikesekaitsevahendi valikut?

1. Ultraviolettkiirgus Maa atmosfääris jagatakse kolmeks piirkonnaks - A, B ja C. Riigi Ilmateenistuse peaspetsialisti Ain Kallise sõnul on kõige lühema lainepikkusega osa UVC inimesele ja looduskeskkonnale kõige kahjulikum kiirgus, aga see neeldub õnneks pea täielikult 15-35 km kõrgusel stratosfääris (kaitsvas osoonikihis).

2. UVB-kiirgus põhjustab naha punetust, põletusi ning võib suurendada nahavähi tekke riski. Samas soodustab see ka vajaliku D-vitamiini moodustumist ja naha viivitusega päevitumist. „UVB-kiirguse maapinnani jõudmine sõltub suurel määral osoonikihi paksusest," märgib Ain Kallis.

3. UVA-kiirgus on kõige mahedam osa UV-kiirgusest. See soodustab nahas meeldiva pruuni pigmendi teket ning omab ainevahetust ergutavat ja enesetunnet parandavat toimet. Olles UV-kiirgusest pikalaineliseim, jõuab see aga nahas sügavamate kihtideni ning põhjustab seeläbi naha varast vananemist.

4. 1994. aastal hakati Lääne-Euroopas edastama hoiatusi järgmise päeva UV-kiirguse intensiivsuse kohta. Päikesepõletuse riski suurust on nii Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) kui ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitanud esitada laiemale üldsusele kiirgusdoosidest paremini mõistetava UV-indeksina.

5. Hinnangud UV-indeksile ohu järgi on järgmised: madal (indeks 1-2), mõõdukas (3-5), kõrge (6-7), väga kõrge (8-10), ekstreemne (üle 11). Päikesekaitset soovitatakse kasutada juba UV-indeksi 3-4 puhul.

6. UV-indeksi põhjal saab otsustada, kaua võib päevitada, enne, kui see ohtlikuks muutub. Eestis mõõdetud kõrgeim UV-indeksi näit on olnud 8,6 (6. juulil 2008 ja 29. juunil 2011).

7. Südameapteegi proviisor Helen Raude sõnul tuleks päikese käes alati kasutada päikesekaitsevahendeid, mis sisaldavad nii päikesekaitsefaktorit SPF ehk UVB-filtrit ja PPD-d ehk UVA-filtrit (viimast märgitakse ringina UVA tähise ümber). Meeles tuleb pidada ka seda, et päikesekaitsevahend ei taga täielikku kaitset ohtliku ultraviolett-kiirguse eest. Päikesekaitsekreemid, -geelid ja-õlid absorbeerivad, hajutavad või peegeldavad UV-kiirgust.

8. SPF number aitab hinnata, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. „1SPF tagab naha kaitse umbes 15-20 minutiks, ent heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit või vähem," märgib proviisor.

9. SPF ei takista päevituse saamist. See võtab lihtsalt kauem aega, andes nahale võimaluse kohanemiseks. Nii püsib ka päevitunud jume kauem.

10. Ultraviolettkiirgus on kõrgeim südasuvel, jaanipäeva paiku ning keskpäeval (kella 12 ja 13 vahel), mil päike on kõige kõrgemal. UV-indeksit tuleb silmas pidada ka reisimisel. Kui Itaalias või Hispaanias ulatuvad indeksi väärtused 9 kuni 10-ni, siis kõrgmägedes võib see näitaja ulatuda isegi 20-ni!

Igapäevast UV-indeksi taset saab jälgida Riigi Ilmateenistuse kodulehel.