Fondijuht ennustab: millal ja millest algab järgmine finantskriis?
"USA aktsiaturul on juba üheksas tõusuaasta järjest. See on enamvähem sajandi pikim tõusutsükkel. Intressid on hakanud tõusma. Nüüd tehakse USAs veel tsükli tipus lisaeelarve ehk veel suuremat eelarvepuudujääki. USA jooksevkonto on päris suures miinuses. USAs on ohumärgid olemas. See võib juhtuda, kuna intressitõstmine on kiirem kui eelmisel aastal oodati ja tekitas turgudel esimeses kvartalis suurema kõikuvuse. Euroopas on tööpuudus kukkunud tasemeteni, kus see hakkab tekitama inflatsiooni. Sama on lugu Jaapanis. See on kindel, et kriis ja korrektsioon tuleb," rääkis Mehis Raud.
Kas seda ohtu pole, et kui tulevikus saab palju olema robotvarahaldureid, et nad hakkavad teatud olukordades sarnaselt käituma ja liikumisi võimendama?
Ma olen täiesti seda meelt, et üks järgmisi kriise aktsiaturul on seotud ETFidest (börsil kaubeldavad fondid) väljavoolava rahaga, mis tekitab lumepalliefekti. ETFid on ostnud vaid konkreetseid aktsiaid. Kui müüakse neid konkreetseid aktsiaid, siis kukuvad ETFid rohkem kui aktiivselt juhitud fondid. Siis need aktiivsed fondid, mis on indeksist väljas, neil võiks tekkida väga hea aasta või kaks.
Räägime siin majas sellest päris tihti, et mis järgmise kriisi tekitab. Juba aasta tagasi olime siin konsensusel, et see saab olema võlakriis.
Kas me suudame ise kriisi tekitada või ootame ära laiemad arengud?
Seda ma ei usu. Me oleme ikka nii avatud majandus, et võtame vastu kõik mis meile pakutakse. Ehk ainus lokaalne asi mis jääks välja euroalast ja USAst tuleks Rootsist kinnisvara tagajärjel tekitaks Rootsi pangad siin kriisi. Kui pangad tõmbaks laenukraanid kinni ja esimesena teeks nad seda Baltikumis, kuna kodumaal toetaks nad natuke edasi, siis see oleks mõnes mõttes kohalik kriis.
Muidu tuleb ikka kriis võlakirjadest ja Euroopast või USAst.St järgmise kriisi võib tõenäolisemalt algatada see, et maailmas on võlga täna palju rohkem kui kümme aastat tagasi ja võlg on täna üliodav teenindada. Kui intress hakkab tõusma, läheb selle teenindamiseks rohkem raha vaja. Võla teenindamiseks on vaja siis emiteerida aina rohkem võlga juurde. See tähendab, et kuludest läheb ühe rohkem intressideks. Tekiks taas lumepalliefekt.
