Kõlab uskumatult? Eesti Post maksab mõne postkontori pidamisele 20-kordselt peale

Viimasel nädalal palju tähelepanu saanud postkontorite sulgemise laine valguses selgitas Eesti Post, et tegelikult töötab praktiliselt iga kolmas postkontor kahjumlikult ja ebaefektiivselt. Eesti Päevalehe palvel tõi postifirma näiteid postkontoritest, kus ta kuni 20-kordselt peale maksab.

„Meil on postiasutusi, kus on päevaks kaks-kolm tehingut. Seetõttu on mõistlik sellised postkontorid või postipunktid ümber korraldada,” ütleb Eesti Posti postiäri valdkonna juht Mari Allese intervjuus Eesti Päevalehele. Tema sõnul tähendab selliste kahjumlike postkontorite – kus toimuvad ainult mõned tehingud päevas – töös hoidmine postivõrgule miljoni kuni kahe miljoni suurust kahjumit.

Ka räägib ta, kuidas universaalsed postiteenused (UPT) on juba pikka-pikka aega olnud kahjumis „Kui ma vaatan kirjamahtu, siis ajavahemikus 2005-2015 oli kolmekordne langus. Ma ausalt öeldes ei mäleta aega, kui see kasumis oli,” tunnistab Allese.

Aastane käive maal vaid 1100 eurot

Eesti Päevalehe palvel tõi Eesti Post välja kaks näidet ebaefektiivselt töötavatest postkontoritest, mida ettevõte soovib lähiajal sulgeda. Üks neist tegutseb maapiirkonnas, teine on linna postkontor.

Maapiirkonnas tegutseva postkontori ülalpidamine läheb ettevõttele maksma 24 000 eurot aastas. Seejuures tehakse seal veidi üle 1100 tehingu aastas, mis on ligikaudu 5 tehingut tööpäevas. See teeb tinglikult ühe universaalse postiteenuse (UPT) tehingu kuluks 24 eurot. Postkontoris töötab üks töötaja.

Samas on selle postkontori käive seejuures marginaalne. Peamisteks tehinguteks on kas markide ja ümbrikute müük, paki saatmine ja väljastamine või maksete vahendus. Ühe tehingu keskmine käive on ligikaudu 1 euro. See teeb postkontori, mille ülalpidamisele läheb 24 000 eurot aastas, tuluks vaid ligikaudu 1100 eurot aastas. See tähendab, et ühe UPT tehingu kahjum on selles postkontoris 23 eurot. Ehk Eesti Post maksab enam kui 20-kordselt selle postkontori pidamisele peale.

Linnapiirkonnas tegutseva postkontori ülalpidamine läheb Eesti Postile maksma 38 400 eurot aastas. Seejuures selle aastane tehingute arv on 3661. Ühe tehingu kuluks kujuneb nii ligikaudu 10 eurot. Kuna teenuste lõikes on osakaalud samad, on keskmine käive tehingu kohta samuti 1 euro, mis teeb ühe tehingu kahjumiks 9 eurot. Ehk Eesti Post maksab kümnekordselt selle postkontori pidamisele peale.

Juba 3,3 miljoniga kahjumis

Eesti Posti andmetel läheb UPT kahjum vähemalt 2006. aastasse tagasi. Viimase kolme aasta vaates on kahjum iga-aastaselt ligi 400 000 euro võrra suurenenud. Kui 2015. aastal deklareeris ettevõte UPT osas 1,9 miljoni suuruse kahjumi, siis 2016. aastal oli see 2,1 miljonit ja 2017. aastal 2,7 miljonit eurot. Sellel aastal on teenus juba 3,3 miljoni euroga kahjumis.

Selle kõige juures tuleb veel arvestada, et Eesti Post ei saa selle kahjumi katmiseks riigilt dotatsiooni. On olemas fond, kuhu Eesti Post maksab oma vabaturu teenustega raha sisse ja teisalt saab sealt UPT kahjumi katteks raha tagasi. Sisuliselt on tegemist postifirma enda rahaga, mida liigutatakse ühest taskust teise.