HARULDASED MATERJALID | Kuhu sai Tallinnast lennata 1938. aastal, kui pikalt pidi lendu ootama ja mis olid toonased lennuhinnad?
Kui viimasel nädalal on palju diskussiooni tekitanud Nordica lennuvõrgu kokkutõmbamine ja Delfi Kasulik tegi ülevaate, kuidas see Tallinnast algavate otselendude hulka muudab, siis Ärilehe käsutuses on haruldased materjalid 1938. aastast, mis näitavad, kuhu toona Tallinnast lennata sai.
Kuigi Nordica otsus sulgeda uue aasta algusest 3 regulaarliini ja vähendada suveks sihtkohtade arvu kolmandiku võrra tähendab suurt kokkutõmbamist lennufirma enda jaoks, avaldab see Tallinna Lennujaama kinnitusel üsna vähe mõju Tallinnast algavate otselendude võrgustikule, selgus Delfi Kasuliku tehtud ülevaatest.
Kui liinivõrku tõmbavad koomale ka Ryanair ja British Airways, siis airBaltic ja Wizz Air käituvad risti vastupidi. Lätlaste lennukompanii avab järgmisel aastal otseliinid Tallinnast Kopenhaagenisse, Málagasse ja Stockholmi. Wizz Air hakkab lendama Ateenasse ja Budapesti. Kui arvestada ka siseriiklikke lende, jääb Tallinnast algavate otseliinide hulk lähiajal jätkuvalt 25–30 vahele.
Vaid kaks otselendu
Ärilehe käsutuses on haruldased materjalid 1938. aastast, mis näitavad aga, kuhu oli Tallinnast võimalik toona lennata. Olukord erines siis väga oluliselt, otselende oli vaid kaks – Helsingisse ja Riiga. Tööpäeviti oli Tallinna-Helsingi liinil kaks edasi-tagasi lendu, nädalavahetustel üks. Tallinna-Riia liinil oli üks edasi-tagasi lend päevas.
Kui täna jääb Tallinna-Helsingi lennu pikkuseks 30 minutit, siis 1938. aastal varieerus see 35 või 40 minuti vahel. Olulisem vahe oli Riiga lennates. Kui täna saab Läti pealinna 50-minutilise lennuga, siis esimese vabariigi ajal oli lennu kestuseks 1 tund ja 30 minutit. Küll aga ei piirdunud eestlaste võimalused teistesse riikidesse lennata vaid nende kahe otselennuga.
Selle kõrval oli ka mitmeid ümberistumisega variante, mis võimaldasid eestlastel iga päev lennata Helsingist edasi Turusse, Stockholmi, Malmösse, Kopenhaagenisse, Amsterdami ja ka Londonisse ning Pariisi. Riiast oli võimalik tööpäevadel lennata edasi Kaunasesse, Köningsbergi, Danzigisse, Berliini ja Londonisse ning Pariisi.
Infolehest, mis loetleb üles 1938. aasta suvehooaja lennuplaani, selgub, et toona teenindasid Tallinna-Helsingi lende kaks lennufirmat (Aero OY ja AB Aerotransport), Tallinna-Riia lende aga tänagi eestlastele tuttav Deutsche Lufthansa AG. Lennufirmade esindaja Tallinnas oli Eesti Avio, kes tegutses vanalinnas Viru tänaval.
Oluline erinevus tänase ja 1938. aasta vahel oli ka lennuooteajas. Kui täna on soovituslik olla lennujaamas kohal 1,5-2 tundi enne väljalendu, äärmisel juhul tund aega enne, siis esimese vabariigi ajal paluti reisijail „ilmuda lennujaama 15 minutit enne starti”. Seejuures toimusid passi-, tolli- ja valuutakontrollid piiri lennujaamades „enne ja peale igat välismaareisu”.
Helsingi ots tavainimesele ehk taskukohaseim
Kuigi toonaseid lennuhindasid on raske tänasesse konteksti ümber arvutada, aitab nende suurust mõista ehk see, et 1938. aastal teenis tööstustööline 87 krooni kuus, põlevkivitööstuse tööline 100 krooni, õpetaja 124 krooni, riigiametnikud 119-139 krooni ning klaasivabriku klaasipuhuja kuni 300 krooni.
Vaata toonaseid lennuhindasid ja lisatasusid lähemalt juuresolevalt graafikult.
Lennupileteid sai toona osta ja infot lendude kohta „kõikidest suurematest reisibüroodest, Lufthansa teenistuskohtadest ja suuremate hotellide uksehoidjailt”. Lennupiletite äraütlemine oli võimalik vaid siis, kui see toimus „aegsasti”. Seejuures oli reegliks, et kuni 120 krooni maksvate piletite puhul kuni 24 tundi enne väljalendu, kallimate puhul kuni 48 tundi enne väljalendu.
Alla 3-aastaste laste lennupilet oli 10% tavapileti hinnast, 3-7-aastaste puhul 50%. Edasi-tagasi pileteid ostes sai tagasilennu pileti 20% soodsamalt ja see oli kehtiv kaks kuud. Fotoaparaatide kasutamine lennu ajal oli seadusega keelatud. Need tuli enne lendu anda koos pagasiga ära.
