ANALÜÜS | Mida ikkagi ütles Soome Rail Balticuga liitumise kohta ja kuidas on see seotud uste paugutades lahkunud Rubesaga?
„Soomlased ütlesid täna väga selgelt, et nad on valmis vahetama enda senise vaikiva vaatleja rolli otsese osaluse vastu ühisettevõttes. Minu kolleeg Anne Berner kinnitas, et nii Soome riik kui ettevõtjad peavad Rail Balticu projekti väga suure potentsiaaliga ettevõtmiseks ning soovivad raudteest tulenevate majanduslike võimaluste tõhusaks kasutamiseks Soome rolli suurendamist Rail Balticu projekti elluviimisel,” teatas siinne majandus- ja taristuminister Kadri Simson möödunud reedel pärast kohtumist Soome kolleegiga Eesti meediaväljaannetele.
Ta lisas, et Berner on seda meelt, et ilma Rail Balticu raudteeta ei ole ka Tallinna-Helsingi tunnelil tulevikku. „Soome minister kinnitas täna, et nad on valmis liituma kolme Balti riigi loodud ühisettevõttega RB Rail AS,“ rõhutas Simson. Eesti ministri sõnul tehakse Soomele ettepanek liituda ühisettevõttega koos Läti ja Leeduga ning seda toetab ka Euroopa Komisjon.
Soomlaste tingimused sarnanevad Rubesa kriitikaga
Ka Soome meedia kajastas Berneri kohtumist Simsoniga, kuid praktiliselt kõigis väljaannetes rõhutati sealse uudisteagentuuri STT kaudu saabunud teate põhjal, et Soome on ühisettevõttega nõus liituma vaid kindlatel tingimustel.
„Üheks neist on, et ühisettevõte hakkab vastutama kõikide projekti elluviimist puudutavate aspektide eest,” märgiti Soome meedias. Seejuures toodi eraldi välja, et ka hanked, mis seni on ühisettevõtte ja riikide vahel ära jagatud, peaksid edaspidi „läbipaistvuse huvides” käima läbi RB Raili.
Soome majandus- ja kommunikatsiooni kodulehelt leiab täiendavalt veel, et põhjanaaber tahab, et ühisettevõtte koordineeriks ka kõiki vahendeid, mis projekti jaoks Euroopa Liidult kolmele Balti riigile eraldatakse. Teadupärast käib Rail Balticu projektile raha taotlemine Euroopa Ühisrahastust, mis selliseid suuri infrastruktuuriprojekte rahastab.
Rail Balticu projektile toetuse saamiseks on esitatud ühistaotlused ühisettevõtte RB Rail AS ning kolme Balti riigi transpordi eest vastutavate ministeeriumide vahel. Ka on EL toetuse eraldamise kohta sõlmitud rahastuslepped nende nelja toetuse saajaga. Nende järgi on ühisettevõte projekti koordinaator.
Mis puudutab hankeid, siis seejuures rõhutab Soome ministeerium, et ennekõike peaks muutuma senine hangete kord läbipaistvamaks ning selleks tuleks seniseid regulatsioone parandada. Seni on hangete läbiviimine on jagatud riiklike firmade ja ühisettevõtte vahel. Ka on põhjanaabri jaoks oluline, et ettevõtte juhtimine ja haldamine toimuks professionaalsel tasemel.
Kõik soomlaste välja toodud punktid sarnanevad paljuski kriitikaga, mida Rail Balticu projekt ja selle aktsionärid said septembri lõpus, kui ühisettevõtte RB Raili senine tegevjuht, Läti päritolu Baiba Rubesa kuu aega enne ametisoleku aja lõppu praktiliselt uste paugutamise saatel ise päevapealt ameti maha pani.
Valdavalt ei olnud ta rahul sellega, et iga riik tõmbab tekki enda poole, samas kui ühisettevõttele peaks andma projekti juhtimisel rohkem otsustusõigust. Ka viitas ta oma kriitikas iseäranis kahele riigile, kus riiklikud firmad viivad läbi hankeid, millest ennekõike võidavad nende riikide endi ettevõtted. Peaasjalikult käis siin jutt Eestist ja Leedust.
Kuigi Soome ministri poolt seatud tingimustest võib lugeda välja, et põhjanaaber tahab, et ka kõik projekti hangeid puudutav läheks keskeseks ehk ühisettevõtte kätte, siis on nii Rail Baltic Estonia kui siinne majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) veendunud, et jutt käis üksnes tegevuste koordineerimisest, mitte hangetest.
„Siin on kuskil midagi tõlkes kaduma läinud,” leidis MKMi avalike suhete juht Rasmus Ruuda. Tema sõnul väljendasid soomlased soovi, et ühisettevõte vastutab kõigi projektiga seonduvate tegevuste elluviimise koordineerimise eest. „Mis on ka kooskõlas senise RB leppega. Enamik hankeid viib läbi ikkagi iga riik ise. Keskne koordinatsioon ongi mõistlik,” lausus ta.
Soomlased ei kiirusta täpsustamisega
Samas, miks peaks hakkama Soome seadma tingimusi, mis ei erine juba olemasolevast olukorrast? Või miks peaks põhjanaaber juhtima tähelepanu just nendele valukohtadele, mis sisaldusid ka ühisettevõtte endise tegevjuhi kriitikas? Ärileht pöördus selguse saamiseks vastutava ministeeriumi poole Soomes. Nendepoolne vastus oli lakooniline.
„On tõsi, et Soome kaalub nüüd tõsiselt ühisettevõttega liitumis ja selle aktsionäriks saamise eeldusena mitmeid tingimusi seadnud,” tõdes Soome majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taristuosakonna juhataja Sabina Lindström. Küll aga märkis ta, et väljatoodud tingimused on väga üldised ja „esialgsed”.
„Seetõttu ei tohiks neid tõlgendada senise RB Raili tegevuse ja juhtimise kriitikana. Nendesse teemadesse laskume detailsemalt alles siis, kui reaalsed liitumisläbirääkimised on alanud,” lausus Lindstörm.
Rail Baltic on kiirraudtee projekt, mis peaks ühendama Eesti pealinna Tallinna Poola pealinna Varssaviga. Selle ehituse hinnanguline maksmus küündib 6 miljardi euroni. Kui Soome peaks liituma ühisettevõttega, siis peab ta panustama võrdselt, 25% ühisettevõtte aktsiakapitalist, mis täna küündib 8 miljonini.
Praegu on pooleli ka RB Railile uue juhi otsingud. „Protsess kulgeb plaanipäraselt, aga midagi lõplikku veel raporteerida pole,” ütles Rail Baltic Estonia kommunikatsioonijuht Priit Pruul.
