Valitsus lükkas edasi Põhja-Kiviõli maade sundvõõrandamise arutelu
Valitsus otsustas neljapäevasel istungil mitte arutada miljoni euro eraldamist, et sundvõõrandada Põhja-Kiviõli teise põlevkivikarjääri alal paiknevad kinnistud.
Valitsuse pressikonverentsil peaministrit asendanud justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul teemat ei arutatud, sest istungilt puudus majandus- ja taristuminister, keda see ka puudutab. Reinsalu sõnul tuleb teema lähitulevikus valitsuses uuesti arutlusele.
Rahandusminister Toomas Tõniste on teinud valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse reservist majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 940 000 eurot ning keskkonnaministeeriumile 60 000 eurot Ida-Virumaal Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade ja kasutusvalduste omandamisest tulenevate kulude katmiseks.
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ esitas taotluse kinnistutele seatud kasutusvalduste sundvõõrandamiseks 11. novembril 2009.
2017. aastal oli Põhja-Kiviõli II karjääris aktiivset tarbevaru 13,8 miljonit tonni, millest maakasutusõiguse alal 5,8 miljonit tonni. Ülejäänu asub vaidlusalustel kinnistutel, kus põlevkivi varu suurus on ligikaudu 8,5 miljonit tonni, millest 8 miljonit tonni on kaevandatav.
Riigi maksutulu varu kaevandamisest ja töötlemisest on ligikaudu 55 miljonit eurot.
Kolmapäeval saatsid Kiviõli maaomanikud peaminister Jüri Ratasele avaliku kirja, milles palusid sundvõõrandamise protsess peatada.
„Valitsuse plaan eraldada reservist miljon eurot selle jaoks, et viia läbi jõhkralt omanike õigusi riivav sundvõõrandamine Kiviõli põlevkivikarjääriga seotud eraomanike vahelises vanas vaidluses, on pretsedenditu ja šokeeriv. Tegemist on puhtalt eraomanike vahelise vaidlusega ja ei ole ühtegi mõistlikku ja objektiivselt selgitatavat argumenti, mispärast riik asub sellises situatsioonis ühte poolt esindama," seisis kirjas.
Majandusministeerium ütles eelmisel nädalal ERRile, et riik on lähtunud oma tegevuses maapõueseadusest ja põhiseadusest, mille 11. paragrahvi esimese lõike kohaselt kuulub aluspõhja maavara riigile.
„Põlevkivi on aluspõhja maavara. Põhiseaduse 5. paragrahvi kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Tänane olukord on ekspertide hinnangul kaasa toomas olukorda, kus suur osa riigile kuuluvat Põhja-Kiviõli II karjääris asuvat põlevkivi jääb kaevandamata, seega ka säästlikult kasutusele võtmata," ütles Mihkel Loide ministeeriumi avalike suhete osakonnast.
