Kas Ardo Hansson hakkas koos teiste pensionisamba kaitsjatega humoristiks? Kristjan Järvan lammutab II pensionisamba muutmise kriitikute väiteid
Kristjan Järvan:
Viimastel nädalatel on vallandunud II pensionisamba toetajate arvamusavalduste tulv. Enamik näib nõustuvat, et seni on asjad läinud päris halvasti - eks vastupidist oleski kummaline väita. Sellegipoolest arvatakse, et tulevikus lähevad asjad paremaks, sest keegi kuskil hakkab midagi hoopis teistmoodi tegema.
II pensionisamba toetajad levitasid viimastel nädalatel huumorit. Üldsõnalised loosingid ja argumentidega toetamata väited pakuvad heal juhul ilukirjanduslikku naudingut, kuid aruteluks nende levitamist nimetada ei saa. Meil on kõigil oma seisukohad ja maailmavaated – nii peabki olema. Kõige selle juures tuleb siiski jääda professionaalseks. Vaid argumenteeritud diskussiooniga on võimalik leida ühiskonda edasi viivat konsensust. Väited stiilis, et rahvas on loll, sellesse diskussiooni ei kõlba.
Järgnevalt esitan valiku II pensionisamba pooldajate väidetest, mida on reaalse maailmaga keeruline samastada.
1. väide
Ärilehele teadaolevalt on rahandusministeeriumi esindajad koalitsiooniläbirääkijaid hoiatanud, et II pensionisamba vabatahtlikuks muutmine tooks kaasa hüperinflatsiooni. Keskpanga president Ardo Hansson kinnitab, et teise samba vabatahtlikuks muutmine on väga negatiivne samm, lühemas perspektiivis võib kogutud säästude kohe kasutusse võtmise lubamine niigi kuumava majanduse täitsa lõhki kütta. Ärileht
Vastuväide
Inflatsioon tähendab raha ostujõu vähenemist. Mõistet hüperinflatsioon oleme harjunud seostama Zimbawe suguse riigiga, kus valitsus oma kulutuste katteks lihtsalt uut raha välja prindib. II samba vabatahtlikuks tegemine ei loo majandussüsteemi raha juurde, vaid annab juba olemasoleva raha, mida inimeste pensionivara kahtlemata on, kasutamise võimaluse tagasi nendele samadele inimestele. Praegu otsustavad selle vara kasutamise üle fondihaldurid.
Eesti II samba varad moodustavad suhtena eurotsooni käesoleva aasta SKP-sse ligikaudu 0,02%. Selle kulutamine Eurole märgatavat mõju ei avalda. Lokaalsel tasandil – Eestis – majandus tõenäoliselt tõesti elavneks, palgad kasvaksid ja elatustase paraneks. II samba vabatahtlikuks muutmine eeldab seadusemuudatust ning muudatuste jõustumine ja rakendumine võtavad omakorda aega. Suure tõenäosusega langeks II samba raha vabasse majandusse jõudmise aeg üsna täpselt kokku järgmise majanduslangusega, aidates paljudel inimestel täita oma finantskohustusi. Hüperinflatsiooniga hirmutamist ei saa seega pidada kuigi asjakohaseks.
2. väide
Rain Lõhmus: Teise samba kõige tulisemat kriitikut Kristjan Järvanit võiks nimetada finantsvaldkonna Rasputiniks, kes levitab hullumeelseid ideid. Hoolimata reaalsest statistikast ütleb ta, et aktsiate tootlus peab olema sama võlakirjade tootlusega. Ärileht
Vastuväide
Võlakirjade tootlusest ei lähtu mitte mina, vaid seda teeb Euroopa Komisjon ja rahandusministeerium, kelle arvates on II samba fondide tootlus võrdne võlakirjade tootlusega isegi olukorras, kus II samba fondid investeerivad aktsiatesse. Mina kõigest tsiteerin nende institutsioonide analüüse.
3. väide
Teise sambasse kogutu on eriti oluline just väiksema sissetulekuga inimeste jaoks, moodustades suurema osa kõigist nende säästudest. Postimees
Vastuväide
Väiksema sissetulekuga inimene ei säästa sageli põhjusel, et tal on vaja tasuda üüri või teha muid vältimatuid elukondlikke kulutusi. Selliselt inimeselt sunniviisiline raha võtmine II sambasse on koormav. Halvemal juhul võib inimene hakata võtma laenu igapäevaste kulude katteks. Samas omab see inimene pensioniinvesteeringuid, mille kasutamise võimalus tekib kauges tulevikus, kui raha ostujõud on märgatavalt kahanenud. Niisugune sund on selgelt ebamõistlik.
Eesti Panga andmetel on II sambaga liitunud võtnud rohkem laenu võrreldes nendega, kellel II sammast ei ole. Kuna II samba tootlus jääb majanduskasvust alla, siis II sammas hoopis suurendab tõenäosust, et vaesed jäävad võrreldes ülejäänud ühiskonnaga aina vaesemaks.
4. väide
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri hinnangul kulutaksid inimesed sellest (II samba rahast – toim.) enamuse tühja-tähja peale kiirelt ära. Postimees
Vastuväide
Selline hinnang liigitub spekulatiivseks ennustuseks, kuna ükski uuring seda ei toeta. Pean märksa tõenäolisemaks, et inimesed maksaksid hoopis ära oma kõrge intressiga laenud. See on äärmiselt ratsionaalne teguviis, kuna pensionifondide tootlused on väga madalad.
5. väide
Martin Vahteri hinnangul kulutaksid inimesed sellest enamuse kiirelt ära, kuid osa jõuaks ka kinnisvaraturule ja tõstaks seeläbi oluliselt hindasid. „Praegu jääb konservatiivsete pensionifondide tootlus inflatsioonile alla. Ratsionaalselt saaks inimene seda raha ise paremini investeerida, näiteks üürikorteri tootlus on neli-viis protsenti. Inimesed oma loomult aga pigem ei investeeri ega säästa – seda näitab ka kui raske on reaalsuses kodu sissemaksuks vajaminevat 10-20 protsenti kogusummast kokku saada.” Postimees
Vastuväide
Vahteri arutluskäik mõjub ambivalentsena. Artikkel algab väitega, et II samba vabatahtlikuks muutumisel hakatakse kinnisvara ostma. Järgneb selgitus, et kinnisvara on II sambast parema tootlusega investeering ning üllatav lõppjäreldus, et kogumine peaks ikka olema automaatne. Näib, nagu sooviks Vahter öelda, et II sammast ei tohi vabatahtlikuks lasta, sest muidu hakkavad inimesed tegema kasulikumaid investeeringud.
6. väide
Rain Lõhmus: Helir-Valdor Seeder käitub seda ideed (II pensionisamba vabatahtlikkus – toim) propageerides nagu kommunist. Ärileht
Vastuväide
Nõukogude Liidus otsustas riik, milliseid kaupu ja teenuseid ning millises mahus peab rahvas tarbima. Seda nimetati plaanimajanduseks. Plaanimajandus on ka tänane kohustuslik kogumispension, sest finantsteenuse sisu ei otsusta investeeringu omanik. Vabatahtlik kogumispension on III samba näol juba olemas. Kogumispensioni tegemine kohustuslikuks ei ole toonud kaasa ei paremat kvaliteeti ega paremat hinda. Riiklikust sunnist loobumine investeerimisküsimuses ei ole mitte kommunism vaid turumajandus.
7. väide
Finantsasutuste ühispöördumine: Täna on üle 16 protsendi II samba pensionifondide varast investeeritud Eestisse ja siinsete investeeringute maht on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. /…/ Arvestades Euroopa Liidu vahendite olulise vähenemisega tulevikus, on pensionifondide investeeringud Eesti majandusse eriti olulised. Postimees
Vastuväide
Millisest allikast pärineb 16 protsenti? Suvel 2018 oli Eestisse investeeritud kõigest 10,7 protsenti. Eesti pensionifondid investeerivad välisriikidesse igal aastal ligi 2 protsenti SKP-st. Selle raha riigist välja viimine omab olulist pärssivat mõju Eesti majandusele.
8. väide
Villu Zirnask: Ent edaspidi hakkab teise sambata variant tema kahest sambast koosnevale pensionile järele võtma, sest teise sama kindlustuspensioni suurus on fikseeritud, aga esimese samba pensioni tõstetakse indeksiga...Näite sõnum on see, et teise samba süsteem...suudab heal juhul isegi praegu esimese sambaga konkureerida. Eesti Päevaleht
Vastuväide
Zirnask on siinkohal vist üritanud II sammast toetada, aga kogemata näitas, et II sammas ei suuda I sambaga sammu pidada isegi olukorras, kus II sambaga liitunud on 2 protsenti rohkem maksu maksnud.
https://epl.delfi.ee/news/arvamus/paevakommentaar-villu-zirnask-seedersibulad-eksivad-naide-et-teine-sammas-pole-lootusetult-haige?id=85782527
9. väide
Tõnn Talpsepp: vabatahtlikult inimesed pensioniks ei säästa. Postimees
Vastuväide
Eurostati andmetel säästavad kõikide Euroopa riikide elanikud riigist ja pensionisüsteemist olenemata. Mida vanem inimene on, seda suurema osa ta sissetulekust säästab, sest väljaminekud kodu soetamiseks ja laste üleskasvatamiseks on nooruses juba tehtud. Novembris Turu-uuringute AS-i läbi viidud uuringust selgub, et üksnes 17 protsenti küsitlusele vastanutest lõpetaksid II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise korral säästmise.
10. väide
Tõnn Talpsepp: Keskmiselt kaotavad kindlasti aga kõik, kes pensioniks raha koguma ei hakka. Postimees
Vastuväide
Tulevane põlvkond maksab oma II sambasse kokku rohkem raha, kui meie põlvkond tulevaste pensionäridema oma II sambast väljamakseid saab. Seega, kui sama raha koguda maksudena kokku ning maksta samas ajahetkes välja I samba pensionina, oleks pension kõrgem.
Kui majanduskasv ületab II samba tootlust, siis ei saabu kunagi hetke, kus II sambast oleks tulnud rohkem raha välja kui makstud sinna sisse. Seni on II samba tootlus olnud üle kahe korra madalam Eesti majanduskasvust. Lootust, et II samba väljamaksed võiksid kunagi ületada sissemakseid, majandusmudelid ei anna.
