Valitsus keeldus kapo käsul Saaremaa hiigelmeretuulepargi arendajatele hoonestusloa andmisest. Arendajad pöörduvad kohtusse
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tegi tänasel valitsuse istungil ettepaneku keelduda hoonestusloa menetluse alustamisest meretuulepargi rajamiseks Saaremaa läänerannikule. Valitsus kiitis tema ettepaneku heaks.
Hoonestusluba taotles vähetuntud ettevõtjatele Veiko Välile ja Kuido Kartaule kuuluv Saare Wind Energy OÜ 50 aastaks. Valitsuse keeldumise põhjus on kahtlus, et taotleja võib hoonestusluba saades ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut.
Saare Wind Energy taotluse kohaselt soovitakse kavandada Saaremaa läänerannikust 10–27 km kaugusele 100 tuulikuga meretuuleparki. 600MW meretuulepargi arendaja andis hoonestusloa taotluse sisse 2015. aasta aprillis.
Saare Wind Energy osanik Kuido Kartau ütles värsket valitsuse otsust kommenteerides, et arendajana olid nad sellise otsuse eelnõuga tutvunud ning halvimaks valmis.
"Eks meil oli mõningane lootus, et terve mõistus ja tõeliselt riigimehelik käitumine jääb peale. Aga otsus on tänasel valitsuse istungil paraku sündinud ning loomulikult ei jää meil midagi muud üle kui pöörduda kohtusse," sõnas ta.
Kartau lisas, et loodetavasti on kohtus riigil vaja ka senisest avatumalt välja tuua neile süüks pandavad pahateod. "Siis on meil ka võimalik senisest paremini oma positsioone kaitsta," lausus ta. Ka ütles arendaja, et emotsionaalselt on nende jaoks kurb, et Eestis on riiklik asjaajamine selliseks kujunenud.
"Jätkame kohtus, kuigi meie eesmärk ei ole kunagi olnud Eesti riigiga kohut käia - tõestamaks, et me ei saa korraldusi Putinilt, et me ei tee koostööd vaenulike marslastega ning samuti puuduvad meil kontaktid teistest galaktikatest pärit pahalastega -, vaid ikka vajalikku ja konstruktiivset asja ajada," ütes Kartau.
Rahastajad pole veel teada
Kui algselt räägiti, et pargi ehituse maksumuseks võib kujuneda 1,7 miljardit eurot, siis nüüd võib see summa tehnoloogia odavnemise tõttu kujuneda oluliselt väiksemaks, jääda suurusjärku 1,3 miljardit.
Arendajad ise on seni öelnud, et neil pole plaanis meretuulepargi arendamisse kaasata ei Venemaa ega ühegi teise Eesti-vaenuliku riigi kapitali. Osaluse kohta on pakkumisi tulnud nii Suurbritanniast kui ka Saksamaalt.
Ka võib arendajate endi sõnul projekti realiseerumise korral selle omanikuks saada nii mõne tuulikutootja finantsfirma kui ka sellised suurfirmad nagu Microsoft või IKEA, kes viimasel ajal otsivad võimalusi taastuvenergiasektoris rohkem kaasa rääkida.
Kaitsepolitseiamet on selgitanud, et nende kohustus ohte ennetada tähendab sellistes olukordades vaadata arendusi laiemalt, kui ainult isikud, kes neid eest veavad.
„Küsimus ei ole pelgalt konkreetsetes inimestes ja kas nemad võivad ohtu kujutada või mitte,” märkis Kapo pressiesindaja Harrys Puusepp veebruari keskel Ärilehele. Nii võib olla julgeolekuoht ka see, kui rahastajad ei ole teada.
Kahtustavad poliitsobinguid
Arendajad ise kahtlustavad aga, et neile tahetakse meretuulepargi hoonestluba mitte anda poliitsobingute tõttu, mis võimaldaks hiljem meretuulepargi arendamiseks soodsa ala riigifirma Eesti Energia kätte mängida.
Justiitsminister Urmas Reinsalu märkis selle väite osas, nende argumentide taga, mis seni on valitsuse arutelude käigus esitatud, ei ole riigil oma ärikavatsusi. „Rõhutan, et julgeolek, sealhulgas energiajulgeolek, on selle juhtumi puhul kogu aeg laual olnud,” sõnas ta veebruari keskpaigas.
Kuido Kartau märkis tänases kommentaaris, et nende veendumus on endine. "Justiitsminister Reinsalul ja temaga selles teemas seotud isikutel on huvid, mida varjutatakse täiesti absurdsete konstruktsioonidega kaasates sellesse ka kaitsepolitseiametit ja teisi valitsuse liikmeid, kellest enamus ilmselt ei ole tegelikest asjaoludest teadlikud," lausus Saare Wind Energy üks osanikest.
