Peagi kõrgema palga peale saaval Kõlvartil on suur laenukoorem. Teistel kõrgepalgalistel omavalitsusjuhtidel midagi sellist ette näidata ei ole

Värske Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti – kelle kuupalk tõuseb 1. juulist 6100 euro peale –, eelmise aasta brutosissetulekuks kujunes ligi 94 500 eurot. Selle kõrval tuleb tal kanda ka üle 300 000 euro küündivat laenukoormat.

Tallinna linnavolikogu juhi kohalt 11. aprillil Tallinna linnapea kohale liikunud Mihhail Kõlvarti möödunud aasta sissetulekute suurus oli 94 480,85 eurot, selgub tema värskelt esitatud majanduslike huvide deklaratsioonist. Samas tuleb arvestada, et volikogu esimehena kujunes tema aastasissetulekuks 63 460 eurot.

Lisaks volikogu juhi tööle, mis andis tema sissetulekutest umbes kaks kolmandikku, kuulub ta ka mitme ettevõtte ja sihtasutuse nõukogusse. Alates 2017. aasta märtsist on Kõlvart Tallinna Linnahalli AS-i nõukogu liige. Sama aasta lõpust asus ta ka sihtasutuste Tallinna Lauluväljak ja Tallinna Hambapolikliinik nõukogu liikme kohale. 2014. aasta algusest kuulub Kõlvart ka Tallinna Vene Lütseumi nõukogusse.

Teiste Keskerakonna juhtfiguuride rahalise kohustused kahvatuvad

Rahaliste kohustuste poole pealt on Kõlvartil üleval 245 282 euro suurune laen Swedbankist ning 56 187 euro suurune autoliising Luminorist. Sellega küündib tema laenukoorem natuke üle 300 000 euro. Kui tuua siia kõrvale teiste suurema laenukoormusega keskerakondlaste laenusummad, siis jäävad need Kõlvartile korralikult alla.

Näiteks haridusministri Mailis Repsi – kelle möödunud aasta brutosissetulek oli natuke üle 70 000 euro –, laenukoormus on veidi üle 186 000 euro, sotsiaalminister Tanel Kiigel – kelle eelmise aasta kogusissetulek jäi natuke üle 45 000 euro –, on ligi 165 000 laenukoormus.

Kui võrrelda Kõlvarti sissetulekuid ja laenukoormat teiste kõrgemapalgaliste omavalitsusjuhtide omadega, siis ka nende sissetulekud ja laenusummad kahvatuvad Kõlvarti kõrval.

Näiteks suuruselt teise linna Tartu linnapea Urmas Klaas (RE), kelle kuupalk oli mullu 4500 eurot kuus, aastasissetulekuks kujunes ligi 68 600 eurot. Tema laenukoormus on aga väga tagasihoidlik, piirdudes vaid 37 751 euroga.

Kõrgepalgaliste linnajuhtide edetabelis Klaasi järel tulev Kohtla-Järve linnapea Ljudmila Jantšenko – kelle eelmise aasta brutokuupalk oli 4000 eurot – aastatulu jäi natuke alla 70 000 euro, olles kuskil tuhat eurot Klaasist kõrgem. Ka tema laenukoorem on Kõlvarti kõrval väike, piirdudes vaid 52 525 euroga.

Selle aasta veebruaris Viimsi vallavanemaks saanud Laine Randjärve (RE) – kelle selleaastane bruto kuupalk oli 1. mai seisuga 3840 eurot –, möödunud aasta sissetulek jäi natuke üle 48 000 euro. Temal on ka mõnevõrra suurem laenukoormus, mis küündib ligi 130 000 euroni.

Rakvere linnapea Marko Torm (RE), kelle selle aasta kuupalk on 3612,6 eurot, teenis mullu natuke üle 51 000 euro brutotulu. Temalgi on oluliselt tagasihoidlikum, 53 000 euro suurune rahaline kohustus eluaseme laenu näol.

Repinski teenis mullu ligi 60 000 eurot

Selle aasta andmete järgi kõrgepalgaliste omavalitsusjuhtide edetabelis üsna kõrgel kohal olev Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar (RE) – kes nii mullu kui sel aastal teenib 3600 euro suurust brutopalka kuus –, ei ole oma majanduslike huvide deklratsiooni 1. juuni seisuga esitanud. Huvitaval kombel on 2017. aasta lõpus Alutaguse vallavanemaks saanud Võhmaril ka 2017. aasta kohta huvide deklaratsioon esitamata.

Mullu juuni lõpust selle aasta aprillini Jõhvi vallavanemana ametis olnud Martin Repinski (KE), kelle palk tõusis aastaga 2800 eurolt 3600 euroni ning kellele määratud 14 400 euro suurune lahkumishüvitis osutus seadusevastaseks, teenis mullu ligi 60 000 eurot aastatulu. Ühtegi üle 2160 euro küündivat laenukohustust tal aga pole.

Kõrgepalgaliste omavalitsusjuhtide seas on veel ka Pärnu linnapea Romet Kosenkranius (ei kuulu ühtegi erakonda), kelle kuupalk nii mullu kui sel aastal on 3375 eurot kuus, teenis mullu natuke üle 50 200 euro brutotulu aasta peale. Ka temal pole ühtegi üle 2160 euro küündivat laenukohustust.

Majanduslike huvide deklaratsioonid tuli esitada 31. maiks. Need peavad esitama president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor, valitsusasutuse juht, ministeeriumi kantsler ja riigikantselei direktor.

Kohalike omavalitsuste ametiisikutest peavad deklaratsiooni esitama vähemalt kohaliku omavalitsuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla või linnaosa vanem, valla või linna ametiasutuse juht.

Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata jätmine, deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamine ja valeandmete esitamine on keelatud.