Riina Sikkut enne rahandusministri soolot Luksemburgis: küsisin peaministrilt, kas Martin Helmet saab usaldada
Endise tervise- ja tööministri, tänase riigikogu liikme ja Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimehe Riina Sikkuti (SDE) sõnul oli juba lõppeva nädala alguses selge, et Martin Helme plaanib Luksemburgis toimunud euroala rahandusministrite kohtumisel esindada ennekõike iseenda, mitte Eesti valitsuse seisukohti.
Reedel riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni uueks aseesimeheks valitud sotsiaaldemokraat Riina Sikkut kirjeldab sotsiaalmeedias pikalt, millised arutelud eelnesid eelmisel neljapäeval-reedel Luksemburgis toimunud euroala rahadusministrite kohtumisele, kus Eestit esindanud Martin Helme (EKRE) jäi ühes Euroopa Stabiilsusmehhanismi reformi puudutavas küsimuses vastupidiselt talle antud mandaadile eriarvamusele.
„Esmaspäeval Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) küsisin Martin Helmelt, kas ta toetab majandus- ja rahaliidu süvendamist. Minister vastas ootuspäraselt – loomulikult mitte,” ütleb Sikkut.
Kolmapäeval küsis ta ka peaminister Jüri Rataselt (Keskerakond), kas saab usaldada, et need sõnavõtud ja ka vestlused kolleegidega, mida Martin Helme euroala rahandusministrite kohtumisel Luksemburgis peab, tegelikult esindavad valitsuse seisukohta ja neid seisukohti, mis ELAKis kinnitati.
Ratas usaldas, et Helme peab mandaadist kinni
„Peaminister usaldas: „et see, mis me valitsuses kollegiaalselt kokku lepime – antud juhul siis Martin Helme puhul ja antud puhul siis ECOFINi positsioonide osas –, siis vastus on jah,” kirjeldab Sikkut. Mis aga juhtus paar päeva hiljem?
„Rahandusminister on uhke, et „varahommikuks olin ma oma seisukohaga üksi” ühehäälsuse nõuet kaitstes. Ja peaminister kinnitab, et „valitsuse seisukoht kindlasti ei olnud ESMi edasine vetostamine või eraldi jäämine”,” nendib ELAKi aseesimees.
Sikkut tõdeb, et muidugi on ühehäälsuse nõue – ehk küsimus, milles Martin Helme Luksemburgis eriarvamusele jäi – Eesti jaoks tähtis, aga rahandusministrid ei arutanud ESMi puhul ühehäälsuse nõudest loobumist.
„Küsimus oli pangandusliidu kriisihaldusmehhanismi kaitsemeetmest, mis on loodud ja mille limiidid määratud ühehäälselt, väljamaksete tegemine juhul, kui ohus on euroala stabiilsus – siis võib otsuse teha 85% häältega. Kriisiolukorras, kus aegkriitiline otsustada, ja otsustada raamis, mis on ühehäälselt varem paika pandud. Jaa, pigem tehniline küsimus. ESM on, ESMi reform tuleb ja kaitsemeede luuakse,” ütleb sotsiaaldemokraat.
Martin Helme on nii reedel kui laupäeval ERR-i uudistesaatele „Aktuaalne kaamera” kinnitanud, et tal oli oma tegevuseks mandaat olemas.
„See oli valitsuses väga põhjalikult läbi arutatud seisukoht. Ka käisin ma selle nädala alguses Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus mulle anti selgelt kaasa ka mandaat – ja see on ka varasemalt kinnitatud Eesti parlamendis –, et Eesti seisab ühehäälsuse eest otsustusprotsessides. See ei ole minu väljamõeldis,” on olnud rahandusministri põhjendus.
Peaminister Jüri Ratas on sama korduvalt öelnud, et Helmel ei olnud voli eriarvamuse esitamiseks ning tema rahandusministri tõstatatud vetoküsimust järgmise nädala reedel, 21. juunil toimuval euroala peaministrite tippkohtumisel, kus ka ESM taas laual on, tõstatada ei kavatse.
„Kui me räägime ESM-ist, siis Eesti lähtub nendest positsioonidest, mida on andnud Euroopa Liidu asjade komisjon, mis oli meil viimasel kabinetinõupidamisel – kui ma ei eksi, oli see 6. juuni vist – ja mis on olnud ka kogu aeg varasemalt: Eesti toetab seda,” rõhutas Ratas ka eilses videointervjuus Delfile.
Seab Helme usaldusväärsuse kahtluse alla
Riina Sikkuti sõnul on tekkinud olukorra selgitamiseks kaks võimalust. „Esimene – rahandusminister ei saanud aru, milleks tal mandaat oli, kuidas euroala rahandusministritega läbi räägitakse ja mille eest ta tegelikult seisab. Teine – rahaliidu süvendamist mittetoetav rahandusminister hääletas valitsuse seisukohtade järgi ja toetas euroala eelarve loomist, ühtse hoiusekindlustuse süsteemi loomist ning ESMi reformi, aga jäi eriarvamusele tehnilises küsimuses, mis tegelikult hoogu maha ei võta ja mille puhul ta teab, et peaminister otsustab teisiti,” toob Sikkut välja, nentides, et mõlemal juhul on asi halvasti ning see tõstatab küsimuse, kas Martin Helmet saab usaldada rahandusministri ülesandeid täitma.
